Just seda te peaksite Mardilt ootama!

Äripäeva reedene kaane­lugu tõi avalikkuse ette kindlusseltside vastasseisu Remo Holsmeriga, kelle viimase hetke vangerdus seadusemuudatuse sõnastamisel on seltside meelest kasulik ühele konkreetsele ettevõttele.

Äripäeva meelest on hea, et see vastasseis on nüüd detailideni avalikult jälgitav. Küsimust cui bono – kelle huvides? – on põhjust küsida iga seadusemuudatuse puhul. Mida täpsemini on seaduse sündi võimalik jälgida, seda kindlam saab avalikkus olla, et seadusi ei osteta ega müüda ning seadusetegu käib kogu ühiskonna, mitte mõne kitsa grupi huvides.

“Seda poleks ma Mardist küll oodanud!” purskas Iizi Kindlustusmaakleri juht Igor ­Fedotov, kui sai teada, et kindlustusfirmade liidu juht Mart Jesse on saatnud rahanduskomisjonile kirja, milles süüdistab poliitikuid Iizit soosiva seadusemuudatuse tegemises. ­Tüli tõusis kolmest sõnast. Uues kindlustusseaduses on nimelt kirjas, et liisingufirma võib “täita koostöös kliendiga” ankeedi, mis selgitab välja kliendi kindlustushuvi.

Need sõnad lisati uuel aastal kehtima hakkavasse seadusse viimasel hetkel. Nüüd kardavad kindlustusfirmad, et nii on liisingufirmadele loodud võimalus mõjutada kliente, et nad valiks ikka sellesama liisingufirma teenuse. Asi on selles, et Iizi on liisingufirmadele sisuliselt ainus kindlustuse vahendamise koostööpartner. Kliendile võib aga jääda segaseks, kes talle mida vahendab ning kas pakutav kaitse õnnetusjuhtumiks on ikka piisav.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe, reformierakondlase Remo Holsmeri sõnul on tegu pelgalt tehnilise sättega. Kindlustusfirmade liidu juht Jesse vaatab aga asja sisuliselt: klient kaebab ikka sellele, kelle teenust ta ostab, mitte sellele, kes selle vahendas. Kuna maakleri vahendustasu sõltub sellest, kui palju kliente ta liisingufirmale võidab, võib tal tekkida kiusatus lähtuda mitte kliendi tegelikust vajadusest, vaid ühe liisingufirma huvist, väidab Jesse.

Fedotovit ärritab sellise kahtluse õhkuviskamine. Ta ütleb end kindel olevat, et enamik nende konkurente ei salli Iizit, sest Iizi “kindlustab ise kõik ära”, aga see olevat nõnda vaid selle pärast, et Iizi on kandideerinud ja lepingud endale saanud. Ta tunnistab ka, et firma ajalugu on kirev, kuigi tõrjub igati pahade poiste mainet.

Kõnealusel juhul pole Äripäeval alust väita, et need kolm sõna on seadusesse sisse kirjutatud sooviga anda ühele huvigrupile ebaaus konkurentsieelis. Samas on tegemist valdkonnaga, kus lobitöö on väga tugev ja kõik selle aspektid ei pruugi olla toimetusele teada.Seetõttu nõustume finantsinspektsiooniga, et kõnealuse konflikti taustal on eelkõige oluline jälgida, kuidas seadusesätet praktikas rakendama hakatakse.

Ja isegi kui nõustuda Holsmeri väitega, et tegu on pelgalt tehnilise muudatusega, mis ei muuda ühtegi kindlustusvahendajate kohta käivat kehtivat sätet, on põhjust edaspidi jälgida, et seadusemuudatus ei satu “loovate” tõlgenduste ohvriks.

Tegelikult näitab Äripäeva reedene luubilugu suures joones eelkõige seda, et muudatus ei pruugi pelgalt tehniliseks osutuda: seda näitab kas või üksnes tõsiasi, et turuosalistel on selle kohta tekkinud nii palju küsimusi ja võimalikke vastuargumente. On täiesti normaalne, et nad oma kahtlustest avalikult räägivad. Just seda peaks seadusandja ning praegune või tulevane turuliider alati Mardilt – või kellelt tahes – ootamagi.