Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Just seda te peaksite Mardilt ootama!

    Anti Veermaa

    Küsimust "cui bono?" on põhjust küsida iga seadusemuudatuse puhul. On ka igati normaalne, et turuosalised oma kahtlusi avalikkusega jagavad.

    Äripäeva reedene kaane­lugu tõi avalikkuse ette kindlusseltside vastasseisu Remo Holsmeriga, kelle viimase hetke vangerdus seadusemuudatuse sõnastamisel on seltside meelest kasulik ühele konkreetsele ettevõttele.
    Äripäeva meelest on hea, et see vastasseis on nüüd detailideni avalikult jälgitav. Küsimust cui bono – kelle huvides? – on põhjust küsida iga seadusemuudatuse puhul. Mida täpsemini on seaduse sündi võimalik jälgida, seda kindlam saab avalikkus olla, et seadusi ei osteta ega müüda ning seadusetegu käib kogu ühiskonna, mitte mõne kitsa grupi huvides.
    “Seda poleks ma Mardist küll oodanud!” purskas Iizi Kindlustusmaakleri juht Igor ­Fedotov, kui sai teada, et kindlustusfirmade liidu juht Mart Jesse on saatnud rahanduskomisjonile kirja, milles süüdistab poliitikuid Iizit soosiva seadusemuudatuse tegemises. ­Tüli tõusis kolmest sõnast. Uues kindlustusseaduses on nimelt kirjas, et liisingufirma võib “täita koostöös kliendiga” ankeedi, mis selgitab välja kliendi kindlustushuvi.
    Viimasel hetkel
    Need sõnad lisati uuel aastal kehtima hakkavasse seadusse viimasel hetkel. Nüüd kardavad kindlustusfirmad, et nii on liisingufirmadele loodud võimalus mõjutada kliente, et nad valiks ikka sellesama liisingufirma teenuse. Asi on selles, et Iizi on liisingufirmadele sisuliselt ainus kindlustuse vahendamise koostööpartner. Kliendile võib aga jääda segaseks, kes talle mida vahendab ning kas pakutav kaitse õnnetusjuhtumiks on ikka piisav.
    Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe, reformierakondlase Remo Holsmeri sõnul on tegu pelgalt tehnilise sättega. Kindlustusfirmade liidu juht Jesse vaatab aga asja sisuliselt: klient kaebab ikka sellele, kelle teenust ta ostab, mitte sellele, kes selle vahendas. Kuna maakleri vahendustasu sõltub sellest, kui palju kliente ta liisingufirmale võidab, võib tal tekkida kiusatus lähtuda mitte kliendi tegelikust vajadusest, vaid ühe liisingufirma huvist, väidab Jesse.
    Fedotovit ärritab sellise kahtluse õhkuviskamine. Ta ütleb end kindel olevat, et enamik nende konkurente ei salli Iizit, sest Iizi “kindlustab ise kõik ära”, aga see olevat nõnda vaid selle pärast, et Iizi on kandideerinud ja lepingud endale saanud. Ta tunnistab ka, et firma ajalugu on kirev, kuigi tõrjub igati pahade poiste mainet.
    Täitmist tuleb jälgida
    Kõnealusel juhul pole Äripäeval alust väita, et need kolm sõna on seadusesse sisse kirjutatud sooviga anda ühele huvigrupile ebaaus konkurentsieelis. Samas on tegemist valdkonnaga, kus lobitöö on väga tugev ja kõik selle aspektid ei pruugi olla toimetusele teada.Seetõttu nõustume finantsinspektsiooniga, et kõnealuse konflikti taustal on eelkõige oluline jälgida, kuidas seadusesätet praktikas rakendama hakatakse.
    Ja isegi kui nõustuda Holsmeri väitega, et tegu on pelgalt tehnilise muudatusega, mis ei muuda ühtegi kindlustusvahendajate kohta käivat kehtivat sätet, on põhjust edaspidi jälgida, et seadusemuudatus ei satu “loovate” tõlgenduste ohvriks.
    Tegelikult näitab Äripäeva reedene luubilugu suures joones eelkõige seda, et muudatus ei pruugi pelgalt tehniliseks osutuda: seda näitab kas või üksnes tõsiasi, et turuosalistel on selle kohta tekkinud nii palju küsimusi ja võimalikke vastuargumente. On täiesti normaalne, et nad oma kahtlustest avalikult räägivad. Just seda peaks seadusandja ning praegune või tulevane turuliider alati Mardilt – või kellelt tahes – ootamagi.
  • Hetkel kuum
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Musk kergitas oma tehistaibu idu väärtuse 18 miljardini
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Arengutreener Sandra Sillamaa avaldas, kuidas suutis taastuda läbipõlemisest
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Eestlased ei võta rahatarkust praktikasse just nendel põhjustel
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.