Kasvav lennuhirm nõuab avameelsust

Eestis hoiab inimesi praegu ärevuses uut sorti lennuhirm – kas ma ikka saan lähinädalatel lennata Estonian Airiga sinna, kuhu plaanitud? Estonian Airi juhid ja ministrid on olnud võrdlemisi kidakeelsed, kommenteerimaks aina enam jõudu koguvaid spekulatsioone selle kohta, et lähipäevil tuleb otsus Euroopa Komisjonist, mis kuulutab Eesti riigi toetuse Estonian Airile ebaseaduslikuks. Sellisel juhul peab kodumaine lennufirma tegevuse päevapealt lõpetama.

Äripäeva hinnangul peaksid asjaga seotud inimesed andma avalikkusele teada võimalikult avameelselt ja detailselt, mis täpselt juhtub siis, kui on laekunud negatiivne otsus. Kas kõik Estonian Airi lennud jätkuvad mõne teise operaatori alt hoolimata sellest, et firma ise lõpetab tegevuse? Kas klient ei tajugi midagi või valitseb lennujaamas ühel päeval kaos? Kas uus ettevõte Nordic Aviation Group võtab kõik Estonian Airi lennud sujuvalt üle või tekib mingiks ajaks lendudesse auk? Sedasorti küsimustega võib jätkata veel pikalt.

Tõsi, majandusminister Kristen Michal ütles, et valitsus on võtnud hoiaku, et negatiivse otsuse korral Estonian Airi riigiabi kohta kompenseeritakse klientide lennupiletid. Ta märkis, et läbi on mõeldud ka see, kuidas negatiivse otsuse korral informeerida ja teenindada inimesi, kes on juba reisil või kellel on reis kavas. Detailsemaks Michal ja ministeerium aga eile minna ei soovinud.

Kahjuks ei piisa Estonian Airi kliendile ainult teadmisest, et riik on midagi läbi mõelnud. Mida tähendab läbimõeldus? Kui ühel päeval tuleb teade negatiivsest otsusest, siis kas ma sama päeva õhtul saan veel soovitud sihtkohta lennata? Aga järgmisel päeval või nädala pärast? Kas lennupiletite kompenseerimine tähendab, et saan raha tagasi, aga pean vaatama ise, kuidas jõuan sihtkohta? Jälle hakkab vastuste asemel tekkima hoopis pikk rida küsimusi.

Tänases juhtkirjas juhtisime tähelepanu sellele, et pärast veerand sajandit taasiseseisvust on lennuühendus Tallinna ja muu maailma vahel sisuliselt likvideeritud. Paljudest Euroopa linnadest jõuab üle Atlandi ookeani New Yorki kiiremini kui sama maailmajao loodenurgas asuvasse Tallinnasse. Seetõttu on Tallinnast aasta lõikes 18 sihtkohta otselende tegeva Estonian Airi lõpp lennureisijate jaoks eriti valus, kui neile marsruutidele ei leita kohe asendajat. Oma suurt võimalust näeb siin kindlasti airBaltic, aga Riia lennuvälja kaudu Euroopasse lendamine on siiski midagi muud kui otseühendused.

Võimalikult üksikasjalikud vastused pole vajalikud ainult olemasolevate klientide rahustamiseks, vaid ka tulevaste klientide leidmiseks. Kui praegu Estonian Airi pileti soetanud saavad neid rahuldavad vastused, tõstab see ka Estonian Airi järglase Nordic Aviation Groupi usaldusväärsust.

Juriidiliselt võidakse nad ju vormistada täiesti eraldi ettevõteteks, kuid eestlaste jaoks on see üks ja sama seltskond. Kui see seltskond käitub klientidega halvasti kriitilises olukorras, siis võib ta seda teha ka edaspidi. Estonian Airi kenasti vormistatud lõpust oleneb see, kui tugevalt stardib Nordic Aviation Group.