Usu mind, mul on hea äri
Krüptoraha tuules kerkivatesse äridesse investeerimisel ole valmis raha kaotama, kui usud ainult joonistatud pilte.
Imelised juhtumised, kus keegi mingisse täiesti uude tehnoloogiasse investeerides miljoneid kokku ajas, jäävadki imedeks. Investeerimisel tark inimene imet teha ei ürita.
Bitcoin ja teised krüptorahad saavad siin-seal väiksemaid vendi-õdesid. Eesti firmal on sellele pakkuda poolvend – krüptorahal põhinev pank. Krüptoraha spetsialist Asse Sauga selle lahenduse eelistest aru ei saa, no ja lihtne see polegi.
Kuigi krüptopank Polybius Foundation on teada andnud juba enam kui paarikümne miljoni kogumisest, soovitab Äripäev liitumist kaaluvatel inimestel kasutada lihtsat kuldreeglit: investeeri sellesse, millest aru saad.
Krüptorahadel on omad eelised ja kindel austajaskond. Esimese tulija bitcoini väärtuseks arvestatakse juba üle 40 miljardi euro ja sellega varakult liitunud on need, kelle edulugudega ka teistesse krüptovaluutadesse investeerima kutsutakse.
Selle edu tuules reklaamivad ennast nii mõnedki teised, kelle äriidee välja ei vea või kellel peale raha kokkukorjamise muud äriideed polegi. Alles märtsis kirjutasime Eesti kaudu loodud uuest digiraha ja võrkturunduse ärist Ultimate Business World, mille tegutsemismudel advokaatide ettevaatliku sõnastuse järgi „viitab mitmetele püramiidskeemi tunnustele“. Polybius Foundationi idee on veidi teistsugune, nimelt lubab krüptopank arveldama hakata tavaliste valuutadega, aga krüptotehnoloogiat kasutada oma sisemistes süsteemides.
Tuleb lihtsalt uskuda või mitte
Tulevikuäridele iseloomulikult ei olnud UBW-l olemas asja, millesse investorid raha panid, see pidi alles tekkima. Samamoodi on ka Polybius Foundation raha ühisrahastusega kokku korjanud, et sellega siis loodavat finantsasutust rajama hakata. Ja nagu finantsinspektsioon võttis uurida UBW, nii on ta nüüd Polybiuse võimalikke investoreid teavitanud, et end pangaks nimetaval ettevõttel mingeid lube pole.
Kui võrdlust jätkata, siis UBW omanik ja juht oli Eesti-Norra kaubanduskoja auesimees, kinnisvaraettevõtja ning heategevusfondi Aitan Lapsi nüüdseks endine juht Paal Juul Aschjem. Uuel krüptopangal sellist nimekat eestvedajat pole, vaid panka loova tiimi taga olevat firmat HashCoins süüdistavad kliendid lubaduste täitmata jätmises. Ja ettevõtte kodulehel olev viide usaldusväärsele ärikonsultatsioonifirmale Ernst & Young osutub blufiks.
Raha, mis endale mõistlikku teenistust otsib, on pankades miljardite kaupa. Väikses Eestiski koguneb seda hoiustele tempos sada miljonit eurot kuus. Seetõttu pole imestada, et iga vähegi ennast reklaamiv projekt saab vajaliku raha kokku kui mitte minutite, siis mõne päevaga. Pangahoiuste intressid on suurusjärgus null koma null midagi, nii et raha lausa kibeleb. Uuringud on ka näidanud, et inimesed hakkavad traditsioonilist raha ning rikkuse kontseptsiooni unustama ning tahavad uute asjadega katsetada.
Seda, et rahale pole lihtne kohta leida, näitab investor Toomase portfell: pool sellest on siiamaani rahas, kuigi ta sellele pinevalt paigutusvõimalusi otsib. Toomas pole endale leidnud sobiva riski-tulu suhtega kasvukohta, mis ka öösel rahulikult magada laseks, ja lotot mängida ei taha.
Uude krüptorahasse või selle ümber ehitatud muusse ärisse tuleb samuti suhtuda rohkem nagu õnnemängu, kuhu sisse ei tohi panna rohkem raha, kui oled valmis kaotama.