Uus e-maksuamet trügib erafirmade mängumaale

Tehnoloogiline uuendus ja mugav kasutajaliides ei muuda aga olematuks seadusandja poolt algatatud maksumuudatusi, mis ei ole maksumaksja jaoks kaugeltki nii sõbralikud. Uuest aastast jõustuv kohustus töötajatel oma maksuvaba tulu suuruse üle ise arvet pidada ning võimalus iga kuu tööandjale uus maksuvaba tulu avaldus esitada on pärit hoopis teisest maailmast kui uus, disainerite poolt kauniks viimistletud e-maksuameti kasutajaliides.

Minevikust pärit paberiliigutajate mõtteviis kohtub maailmaga, kus maksude maksmine on maksimaalselt automatiseeritud protsess, mis ei nõua maksumaksjalt liigset tähelepanu.

Aega tagasi ei pööra

Maailm liigub siiski paratamatult kasutajasõbralikuks disainitud protsesside suunas ja teeb rõõmu, et Eesti maksuamet selle liikumise edurivis sammub. E-riigi loogika on, et riik andmete koguja ja hoidjana muudab nende kasutamise ühelt poolt võimalikult lihtsaks, kuid teiselt poolt turvaliseks. Andmete kogumine ja kasutus peavad olema võimalikult efektiivsed – kui riik on inimeselt või ettevõttelt korra mingeid andmeid küsinud ja saanud, siis ei peaks ta seda enam oma mõne teise ametkonna kaudu teist või kolmandat korda küsima. Seda võimekust on põhjust kindlasti arendada ja sellesse investeerida.

Riigi kogutud andmete põhjal erinevate teenuste arendamisse tuleks samas suhtuda ettevaatlikult. Ei ole põhjust kulutada maksumaksja raha, arendamaks teenuseid, mida saavad pakkuda või juba pakuvad eraettevõtted. Kui maksuamet hakkab oma uuenenud e-keskkonna kaudu näiteks koostama edetabeleid ühe või teise sektori parematest palgamaksjatest, siis see ei peaks enam olema riigi ülesanne.

Riigi ülesanne on andmeid koguda, hoida ning pakkuda kolmandatele osapooltele turvalist võimalust andmete baasil erinevate analüüside tegemiseks ja teenuste arendamiseks. Ise selliste teenuste arendamine mõjub tervesse turukonkurentsi sekkumisena.