Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rahakott, mis nõuab reformi
Kohalikud omavalitsused peaksid olema iseseisvamad ja tugevamad, et neil oleks otsustades rohkem vabadust ja paindlikkust, aga seejuures ka rohkem vastutust, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Omavalitsuse suurem maksutulu tähendaks senisest paindlikumat lähenemist ja kohalikele oludele paremini vastavat rahastusmudelit, kirjutab Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk.
President Kersti Kaljulaid rõhutas riigikogu avaistungil peetud kõnes vajadust seista keskkonnasõbraliku tulevikumajanduse eest ning märkis, et Eesti kohalik omavalitsus väärib eelarvet, mis kujuneks sõltumatult riiklikest programmidest ja katuserahadest – valimiste aastal jagatud odava laenuraha kullasära tuhmub kiiresti.
Eesti linnade juhid on ühel nõul president Kersti Kaljulaidiga, kes nõutas riigikogu hooaja avaistungil kohalikele omavalitsusele senisest ulatuslikumat finantsautonoomiat.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.