Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sellest asjast enam tuima pannes ei pääse
Nüüd, mil Maaelu Edendamise sihtasutuse kriisilaenude jagamise uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus, pole enam seda ohtu, et tõe väljaselgitamine jääb kuhugi maa ja taeva vahele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskkriminaalpolitsei pidas kuriteos kahtlustatavatena kinni kaks Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liiget, kellele esitati kahtlustus selle eest, et koroonakriisi ajal jagati vähemalt 24 miljonit toetuslaenu eurot laiali ettevõtetele, kes laenutingimustele ei vastanud.
Endine maaeluminister, EKRE liige Arvo Aller leiab, et MESi juhatus ei teinud maksumaksja raha jagamisel vigu. Niisamuti pole Aller ka ise enda sõnul midagi valesti teinud.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul liikus MESile jagamiseks korraga liiga palju raha, poliitiline surve oli tugev ning probleeme võis tekitada ka see, et raha jagamise fookus ei olnud alguses paigas.
Ministeeriumi reaktsioon riigikontrolli kriitikale Maaelu Edendamise sihtasutuse (MES) koroonakriisis antud laenude kohta on kummaline ja teeb murelikuks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.