Kümnendat tegutsemisaastat tähistav OÜ Laduks on pühendunud kohalikule turule

Laduks OÜ algne äriidee oli tööstususte ja laadimislahenduste pakkumine just Eesti kliendile. “Puudus igasugune ambitsioon minna Rootsi, Norra, Soome, Läti või Leedu turule, olgugi et lehest sai pidevalt lugeda, et just piiri taha tuleb minna – see on edu võti,” rõhutab ettevõtte juhatuse liige Toomas Raag, et ettevõtte asutamisest alates on olnud sooviks pühenduda just kohalikule turule. “Meie edu võti ongi see, et oleme algusest peale keskendunud kohalikule turule ja oleme püüdnud täita Eesti kliendi soove nii hästi kui võimalik.”

See, et kümne aastaga on ettevõte kasvanud oma valdkonna juhtivaks tegijaks nii käibelt kui ka kasumilt, on olnud Raagi sõnul asjade loomulik areng, mitte eesmärk omaette. “Me pole kasvu kunagi forsseerinud, toimunud on loomulik kasv tänu headele klientidele ja suurematele objektidele. Ehk oleme ka ise hästi tööd teinud,” on Raag rahul. Lisades, et loomulikult on võimalik veelgi kasvada, aga sellist otsust ega eesmärki eraldi pole ega ei ole tegelikult kunagi olnud.

Raagi sõnul kümme aastat tagasi, kui Laduks loodi, varustasid uste ja laadimisseadmete ning nende varuosadega suuri logistikakeskusi ja tööstusettevõtteid suured firmad, kus oli tööl rohkem kui paarkümmend inimest. “Olid välja kujunenud teatud arusaamad ja rong sõitis oma rada,” kirjeldab ta toona valitsenud turuolukorda, mil tarnijatest oli turul kolm suuremat mängijat, kes turgu omavahel jagasid.

Laduks oli aga algul vaid ühemehefirma, mis hakkas koheselt müüma täispaketti. “Meil olid kõik tooted olemas – kõik erinevad tööstuslikud uksed, kõik tööstuslikud tuletõkkelahendused ja kõik laadimissüsteemid logistikakeskustele,” räägib Raag, et suudeti kõigiga konkureerida. Kuna kulud olid väikesed, eriti alguses, hakkasid tema sõnul juhtuma huvitavad protsessid. “Algul oli raske – öeldi, et pole referentsi, pole usaldust, aga siis sai tehtud Jõhvi Schenkeri terminal, siis saime teha ABB tootmishoone – väga suure objekti, siis Honda keskuse ja aasta-kahega asjad muutusid,” jätkab ta, et endised turuvalitsejad pidid paari aastaga hakkama oma turupositsiooni loovutama ja kolme-nelja aastaga oli Laduks jõudnud juba oma valdkonna kolme suurema ettevõtte hulka Eestis.

Ettevõtte edu võti on seejuures Raagi sõnul aastate jooksul muutunud. Algul peitus see madalates kuludes. “Palka tuli maksta ühele inimesele, peale esimesele objektile müüki kahele inimesele – tuli võtta ka hooldusmees. Kontor oli 25 ja ladu 30 ruutmeetrit,” kirjeldab ettevõtte asutanud Raag algusaastaid.

Kuna ettevõtte käive on aastate jooksul kasvanud, ületades mullu juba nelja miljonit eurot, on kasvanud ka inimkoosseis – ettevõttes töötab 15 inimest, kuid jätkuvalt eristutakse konkurentidest kõrge käibe poolest töötaja kohta. “Täna on meie eeliseks, et kulud on endiselt optimaalsed, oleme ise töökad ning tooteportfell on lai – oleme seda vastavalt turu seisule kaasajastunud ja suudame katta ära kogu Eesti,” võtab Raag ettevõtte tugevused kokku.

Kuigi ehitusturul on pidev nõudlus soodsama hinna järele, on Laduksi tootevalik ja tarnijad jäänud algusest peale samaks, mitte ei otsita uusi ja odavamaid pakkujaid. “Me ei otsi uut – oleme kindlate tarnijatega ajanud oma kindlat asja. Meil on viis suurt tarnijat, kes on meie jaoks kriitilise tähtsusega – neile toetub meie äri ja neli neist on olnud meie partnerid algusest peale,” kiidab Raag pikaaegset koostööd. Lisaks on Laduksil kümmekond väiksemat tarnijat. “Üks meie kasvu alus on olnud see, et meil õnnestus kohe algul leida Euroopast tarnijad, keda Eestis veel ei olnud esindatud ja et just need samad firmad on meie tarnijateks siiamaani,” usub Raag.

Seejuures on tema sõnul eesmärgiks olnud paindlikkus. “Turumajanduses tuleb leida võimalused, kuidas sinu pakkumine oleks kliendi poolt eelistatud – kas see just kõige soodsam peab olema, aga igal juhul pead sa pakkuma kliendile lisandväärtust,” sedastab Raag, et nende eesmärgiks on katta kogu protsess alates nõustamisest ja müügist kuni toote paigalduse, remondi ja hoolduseni. Ja just toodete hooldus ja remont on nende valdkonnas väga oluline ja ka kõige kiiremini kasvanud valdkond nende ettevõttes.

Hea klient on Raagi sõnul selline, kes väärtustab kahepoolset koostööd. Laduksi üks kliendirühmi on ehitusfirmad, kelle puhul koostöö piirdub müügi ja paigaldusega. Teiseks kliendirühmaks on lõppkliendid ehk tööstusettevõtted, põllumehed ja teised, kellega koostöö osaks on ka järelhooldus ja remont. “Mis, ma arvan, on meil väga tugev. Me ei jäta hätta ühtegi klienti. Kui meie hooldusnumbrile on helistatud, et kliendil on uks katki ja ta ütleb, et tal on see täna korda vaja saada, siis ta saab selle täna korda. Ja kui tal on midagi katki, aga sellega pole nii kiire, saab ta asja korda mõistliku ajaga, vastavalt kokkuleppele,” kirjeldab Raag.

Laduks tegutseb üle Eesti ja ka hooldab ning remondib üle Eesti. “Oleme klientidega algusest lõpuni. Hoiame levinumaid varuosasid laos, kõik meie hooldus- ja remonditegevused on meie endi jaoks internetis jälgitavad. Omame pidevat ülevaadet hooldusmeeskondade paiknemisest,” kirjeldab juht, et kuna tooted on pidevas liikumises – uksi avatakse, laadimissillad käivad üles-alla ja nii edasi, on loomulikku kulumist, aga ka otsasõite ja muid mehaanilisi vigastusi, mis tähelepanu vajavad. “Aastas paigaldame üle tuhande toote, mis tähendab, et Eestis on meil paigaldatud üle 10 000 toote,” näitlikustab ta toodete hulka, mis remonti ja hooldust aeg-ajalt vajavad.

Toodete hooldust vajavate klientide kasv on toimunud osalt ka konkurentide arvelt. Näiteks kui klient on ehitanud uue hoone ja sinna Laduksi ukse ostnud, on ta nii mõnigi kord Laduksi valinud ka oma varasemate hoonete uste hoolduspartneriks. “ABBga, kel on mitusada ust, tuli kaasa ka näiteks konkurentide poolt paigaldatud tooteid, mida me samuti hooldame, kuna ABB-l on üks partner. Meile see sobib – me väärtustame sellist partnerlust, kus klient usaldab meid kõigis küsimustes ja meie omakorda püüame anda endast parima,” toob Raag näiteks.

Suurtest tööstusettevõtetest on Laduksi klientideks lisaks ABB-le veel Metsä Wood, A. Le Coq, Ericsson, Omniva, OG Eelektra/Grossi toidukaubad jt. Hooldus- ja remonditeenuseid ostavad Olerex, Selverid, Prismad ja mitmed teised väiksemad ja suuremad ettevõtted.

“Teeme suuri asju, aga teenindame ka kõiki erakliente,” lisab Raag, et kui käsil on eramaja ehitus või eraklient soovib vaid üht ust, ta selle ka saab. “Meil on väga lai valik erinevaid uste paneele, disainpaneele jms, ka see segment on meil esindatud. Ja kõik kliendid on meie juures oodatud. Soovime tänada oma seniseid kliente ja ootame rõõmuga uusi kliente, kellega edasisi kordaminekuid tähistada.”

Raagi jutust jääb kõlama, et õhkkond nende ettevõttes on väga töine. “Töötame selle nimel, et palgapäeval ja aasta lõpus oleksid inimesed oma hüvedega rahul ja saaksid neid nautida – meie eesmärk on müüa, käivet teha, hooldada, remontida ja kasumit teenida, et kõik oleksid kokkuvõttes rahul. Peame olema erksad ja hoidma ning arendama oma tugevusi, et turupositsiooni säilitada,” kinnitab ta.

Laduksis on inimeste liikumine minimaalne, tänu millele on kogunenud sinna spetsialistid, kes suudavad klientide vajadusi ja muresid lahendada. “Kuna meil on erinevaid tooteid võrdlemisi palju, tekib kogemus tehnika osas aastatega,” ütleb Raag, et ettevõtte jaoks teenivad raha just paigaldajad, hooldajad ja müügimehed, tugiteenused on pigem kulu ja nii on kontoris vaid viis inimest.

Kuidas ettevõttes tagada, et kõik meeskonnaliikmed ühtviisi panustada sooviksid? “Ega muud polegi, kui et tuleb kätt pulsil hoida, inimestega suhelda ja neid motiveerida. Fakt on see, et inimesed, kes meil töötavad, peavad jagama samu väärtusi ja põhimõtteid, sest kui ettevõttega igapäevaselt seotud olles keemiat ei ole, siis asi ei toimi,” vastab Raag. Ta lisab, et aastate möödudes ta nii tihedalt enam suhelda ehk ei jõua, kuna inimesi on rohkem kui algusaastatel, aga üldpõhimõtted on kõigile algusest peale selged. “Ja kui on näha, et kaldume kursilt kõrvale, siis tuleb inimestega rääkida ja suhelda, väärtusi ja põhimõtteid meelde tuletada, et asjad jälle toimiksid.”