Rahvusvahelise edasikindlustuse pakkuja PartnerRe raportis seisab, et küberkindlustamine muutub üha populaarsemaks. Viimaste andmete kohaselt on enim hakanud end maailmatasandil küberkindlustama tervishoiuvaldkonna ettevõtted. Traditsiooniliselt on küberkindlustamine populaarne IT-ettevõtete, finantsvaldkonda kuuluvate firmade ning ka tootmisettevõtete seas. Raportis märgitakse, et üha enam nõuavad kindlustamist just kolmandad osapooled ehk ettevõtete koostööpartnerid. See annab märku sellest, et teadlikkus küberriskidest on kasvanud.

Eestis veel uus

IIZI otsemüügi- ja ärikliendiosakonna juht Kaido Konsap võrdles küberkindlustamist personaalarvutite tulekuga. Kui 25 aasta eest müüdi neid ainult üksikuid ning need tundusid inimestele kui midagi keerulist, kauget ja kättesaamatut, on neist tänapäeval saanud inimeste igapäevaelu lahutamatu osa.

Konsap märkis, et küberriskide vastu kindlustamine on Eesti turul praegu veel küllaltki uus teema. Kuigi võimalus ettevõtet kindlustada küberriskide vastu ja osta kaitset välisriigist on eksisteerinud pikalt, siis Konsapi hinnangul mõjutab meie turgu paljuski see, et siinsel turul tegutsevad kindlustusseltsid sellist teenust ei paku.

See aga ei tähenda, et huvi ja teadmisi Eesti ettevõtetel asja vastu pole. Vastupidi, huvi olla suur.

“Hulgaliselt pakkumisi on läinud hotellidele, advokaadibüroodele ja tootmisettevõtetele. Sel teemal on palju arutelusid peetud,” lausus Konsap ja tõdes, et huvi tekib ettevõtetel üldjuhul siiski alles siis, kui küberrünnak on juba toimunud. “E-riigina peetakse end tugevaks ja teadlikuks,” kirjeldas ta ettevõtete praegust suhtumist ja prognoosis, et umbes kümne aasta pärast võiks iga teine ettevõte küberriskide vastu kindlustatud olla.

Eesti ettevõtete kogemused

IT-firma Insly müügijuht Ott Kell lausus, et ettevõte on end küberkindlustanud juba kaks aastat. “Teadlikumad välismaa kliendid nõudsid seda ja endale tundus ka mõistlik mõte,” selgitas ta põhjust.

Kell meenutas, et Eestis ei pakkunud toona, kui Insly end küberkindlustas, seda teenust peale suurte rahvusvaheliste maaklerite nagu Aon ja Marsh mitte keegi. Võimalik hind oli nende jaoks selgelt liiga kõrge.

“Otsustasime ise väljastpoolt Eestit lahendust otsida ja olime selles edukad. Me oleme need kaks aastat ühe ja sama partneriga olnud ega plaani ka vahetada, sest oleme teenuse ja hinnaga rahul,” ütles ta.

Isikut tõendavate dokumentide sertifikaate väljastav Sertifitseerimiskeskus AS on end küberriskide vastu kindlustanud juba 2001. aastast alates. Ettevõtte kvaliteedijuht Katrin Laas-Mikko lausus, et kindlustamise nägi ette seadus.

“Seda nõudis tol ajal kehtinud digitaalallkirja seadus. Ka praegu kehtivad Sertifitseerimiskeskuse tegevust reguleerivad õigusaktid sätestavad kohustuslikuna enda tegevuse kindlustamise selles valdkonnas,” selgitas ta.

Küberkurjategijad võivad ettevõtte töö halvata

Küberkuriteod on maailmas üha kasvav nähtus ning näiteid küberkahjudest võib leida nii meilt kui ka mujalt.

Kahjude näiteid Eestist

• Netikurjategijad halvavad tuntud ettevõtete kodulehekülje (Eesti Telekomi veebifoorum kasutuskõlbmatu).
• Rünnak postiautomaatidele (Omniva pakiautomaatide juhtum 2015. aasta lõpus).
• Viiruse levik Tallinna Sadama arvutites 2015. aasta lõpus. Sündmuse tulemusena vallandati kaks inimest.

Kahjude näiteid mujalt maailmast

• Häkitakse e-poodi sisse ja tekitatakse kahju või ei saa e-poodi kasutada.
• Lekivad delikaatsed inimeste tervise- või isikuandmed.
• Krediitkaardiandmed satuvad valedesse kätesse.
• Varastatakse sülearvuti olulise infoga.
• Arvutiviirus hävitab ettevõtte tegevuseks olulised andmed.
• Endine IT-juht krüpteerib kliendi andmebaasi.

Allikas: IIZI kindlustusmaakler