Kodumajutus võib peita endas ootamatuid ohte

Majutust broneerides tuleks peale hinna mõelda ka kvaliteedile. Enamasti on tööreisid üsna tiheda ajagraafikuga, mistõttu on oluline, et hotellis oleks kõik võimalikult mugavalt korraldatud. Näiteks eelistab enamik ärireisijaid majutust, mille hind sisaldab hommikusööki. Oluline on ka mugav asukoht, kiire internetiühendus ja turvalisus.

Viimastel aastatel on muutunud populaarseks kodumajutust vahendavad portaalid. Korterite soodsam hind on ahvatlenud ettevõtteid seda töölähetustel kasutama. Sel juhul tuleb arvesse võtta, et kui hotellid peavad vastama kvaliteedistandarditele ja terviseohutuse nõuetele, siis kodumajutuse üle puudub igasugune kontroll ja tegemist ei ole ametliku litsentsiga asutustega.

Kui ärireisile läheb juhatuse liige, kes ei kuulu töölepinguseaduse kaitse alla, siis ettevõtte seisukohast kortermajutuse kasutamisel piiranguid ei ole. Järelikult on tegemist reisija enda riskiga, juhul kui korter ei vasta ootustele või tekib probleeme turvalisusega.

Kui aga töölähetusse suundub palgatöötaja või käsunditäitja, siis vastutab reisi õnnestumise eest tööandja. Töölepinguseaduse paragrahv 40 ja võlaõigusseaduse paragrahv 628 ütlevad, et kui töötajale tekib tööreisil olles mingi ootamatu kahju, siis peab tööandja selle hüvitama.

Järgnevalt on toodud neli peamist kahjuliiki, mille kohta kortermajutuse broneerinud kliendid kõige rohkem kaebusi esitavad. Kahjunõue laekub enamasti tööandjale, kuna litsentsimata majutusasutus ise vastutust tavaliselt ei võta ja nende ainus risk on negatiivne tagasiside ööbimiskohti vahendavas portaalis.

Ükski hotell ei saa ametlikku tegevusluba, kui iga-aastane tuleohutuse kontroll on tegemata. Sisustusmaterjalid, signalisatsioon, automaatika, kustutussüsteemid, evakuatsiooniteed jne – kõik peab vastama päästeameti kehtestatud nõuetele ja olema töökorras.

Eramajutust vahendavasse portaali võib oma kinnisvara üles panna iga inimene ja keegi ei tule kontrollima, kas kohustuslikud ja välja reklaamitud tingimused ka tõele vastavad. Kontrolli puudumise tulemus on see, et tuleohutusenõuded on sageli täitmata. Näiteks puuduvad töökorras suitsuandurid ja tulekustutid ning tulekahju korral ka evakuatsiooniväljapääsud.

Kui omanik annab külalistele korterivõtmed, siis turvalisust see veel ei garanteeri, sest samu võtmeid on välja antud paljudele. Järelikult liigub kuskil ringi teadmata hulk kadunud või kopeeritud võtmeid, millest puudub ülevaade isegi korteri omanikul. Meedias on olnud juttu juhtudest, kus kortermajutuses ööbijad on oma varast ilma jäänud.

Kui tavapäraselt kaitseb varguse ohvriks langenud reisijat reisikindlustus, siis kodumajutuse puhul ei pruugi kindlustusest abi olla ei pagasi ega dokumentide maksumuse hüvitamiseks, sest lepingutingimustes on selgelt kirjas, et pagasit ei tohi jätta järelevalveta. Võõrasse erakorterisse asjade jätmine aga võrdub sellega, et need ongi järelevalveta, eriti veel siis, kui sees on käidud võtmega ja politsei väljastab kindlustusele tõendi, kus on kirjas, et sissemurdmise jäljed puuduvad.

Paar aastat tagasi kirjutas USA meedia Californias toimunud juhtumist, kus külaliskorteris ööbinud klient avastas magamistoast töötava veebikaamera. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab toota väga väiksemõõdulisi kaameraid, mida on keeruline avastada. Probleem privaatsusega saab uue mõõtme, kui salvestatud materjalid jõuavad internetti.

Kindlasti ei sobi litsentsimata kortermajutus nendele reisijatele, kel on probleeme tervisega, näiteks mõni allergia. Terviseriskid tuleb aga ka teistel läbi mõelda. Kas saab olla kindel korteri puhtuses või selles, missuguste vahenditega on seal koristatud? Reisijad, kes eelistavad end kodus ümbritseda nahasõbralike materjalidega ja kasutavad loodus- ja tervisesõbralikke vahendeid kodu koristamisel, ei peaks ka reisile minnes oma standardites järeleandmisi tegema.

Loetletud riskid tulenevad reaalsetest juhtumitest ja kortermajutuse klientide kaebustest. Õnneks on sarnaste juhtumite esinemine harv, kuid reisi broneerides tuleb kõik riskid läbi kaaluda ja teha teadlik otsus.

Artikkel ilmus Äripäeva juhiabi käsiraamatus.

Juhiabi käsiraamatust saab kindluse asjaajamise mõistlikul korraldamisel. Raamat pakub teavet hea keelekasutuse, töökeskkonna korralduse ning personali- ja raamatupidamistöö kohta.

Oma teadmisi ja kogemusi jagavad rohkem kui 30 juhiabi valdkonna parimat. Raamatus on palju igapäevatöös vajalikke praktilisi näidiseid ja dokumendivorme.

Autor: Airi Ilisson-Cruz, Estraveli turundusdirektor