Teet Saarepera asus Riigiressursside Keskuse juhatusse

Teet Saarepera asus värskeimas Äripäeva Rikaste TOPis 40. kohal, tema vara väärtuseks on hinnatud 67 miljonit eurot.

Riigiressursside Keskuse OÜ müügitulu 2017. aastal oli 5,53 miljonit eurot, mis võrreldes 2016. aastaga kasvas 16,5%. Ettevõtte kasum oli võrdväärses suurusjärgus: 5,28 miljonit eurot.

Riigiressursside Keskuse erastajad üritasid end aastaid erinevate finantsskeemide abil varjata. Seetõttu polnud Saarepera ka enne 2009. aastat Äripäeva rikaste tabelisse sattunud ning Äripäeval pole täit kindlust, kas kogu Saarepera nime taga olev vara kuulub ikkagi täielikult talle.

Kümme aastat tagasi pidasid mitmed äriliidrid Riigiressursside Keskuse ostmist 35 miljoni krooni eest liiga riskantseks. Näiteks olid keskuse erastamisest huvitatud Mati Tusov, kes osales konkursil koos LHVga ja Hansapanga asutajate sekka kuulunud Andres Saame ning Heldur Meerits, kelle partneriks oli ehitusettevõtja Jaanus Otsa. Lisaks veel kinnisvarabüroo Uus Maa ja mõned vähemtuntud ettevõtjad.

Nende kõigi pakkumine oli aga toona omanikke varjanud ja erastamiskonkursi võitnud Trade & Investi pakkumisega võrreldes veelgi madalam.

Erastamiskonkurss tekitas vaidlusi ja kahtlustusi erastamist kureerinud poliitikute ning ametnike kokkumängus võitjaga. Vihjati võitja headele sidemetele Isamaa poliitikutega. Kahtluste põhjuseks oli see, et esialgu nõuti konkursil osalejatelt pangagarantiid, kuid pärast konkursi võitmist taotles võitja pangagarantii asendamist hüpoteegiga. Sellega ka erastamisagentuur nõustus. Hüpoteek seati aga kinnistule, mille konkursi võitja oli pool aastat varem samuti erastamisagentuurilt soodsalt ostnud.

Äripäev uuris toona vihjeid võimalikust kokkumängust ja ka selle kohta, et tegelikult on Riigiressursside Keskuse omanikke rohkem kui ainult Saarepera. Kinnitust taoliste väidete paikapidamisele ilmenud ei ole. Seetõttu ongi Äripäev Rikaste TOPi koostamisel Eesti suurima laokompleksi ainuomanikuks pidanudki ainsana Saareperat.

Sarnaselt paljude rikaste edetabeli eesotsas olevate ettevõtjatega, ei soovi ka Saarepera enda tegemistest meedias rääkida. Eesti Ekspressi andmetel pani ta äridele aluse Eesti taasiseseisvumise järel jäätise impordiga Lätist, sest lõunanaabrite juures oli jäätis neli korda odavam.