Maarjamaalt marjamaale

Meie tänases kaaneloos ütleb ühe tööjõurendifirma direktor, et kui aasta alguses sai nende kaudu tööd paarkümmend eestlast, siis praegu on see arv juba üle saja ning juba jaanuariks on eestlased täitnud juba 200 töökohta.

Sama mees räägib, et nad kavatsevad järgmise aasta jooksul suurendada eestlastele pakutavate töökohtade arvu veel kolmesaja võrra! Ja see on kõigest üks tööjõuvahendusfirma. Peamiselt otsitakse töötajaid metallitööstusesse, restoranidesse, ehitusobjektidele ja majapidamistöödele.

Põhjusena nimetatakse olukorda, et just praegu hakkab pealesõjaaegne elanikkond jääma pensionile ning sellega seoses kaotavad Soome ettevõtted väga palju oskustöölisi. Noored aga oskustöölisteks hakata ei taha.

Äripäeva meelest on tegemist ülihea uudisega, mis suudab isegi tööpuuduse statistikat meile soodsamas suunas kasvatada. Ikka on ju hea meel, kui kodumaal töötuks jäänud ja ehk isegi end kasutuna tundma hakanud inimene leiab omale tööd, uusi väljakutseid ja hakkab sealjuures euroopalikku palka saama. Sellest tõuseb inimese eneseusk, paranevad tema töö tulemused, ühtlasi ka sissetulekud ja elujärg.

Kui ta juhtub veel pereinimene olema, saavad ka kaasa ja lapsedki rõõmupeost osa. Pealegi tõuseb sellest kasu ka Eesti majandusele – suurem osa Soome (mida võib vast nimetada Eesti kuueteistkümnendaks maakonnaks, kui asja siitpoolt Soome lahta vaadata) tööle läinud eestimaalastest teenivad oma palga välja sealpool Soome lahte, kuid kulutavad seda valdavalt siin. Ja see on väga hea, aitab elavdada siseturgu.

Kuigi tuleb tunnistada, et võõrasse keskkonda, võõrasse keele- ja kultuuriruumi, sadade, ehk isegi tuhandete kilomeetrite taha kolimine on jõukohane peaasjalikult keskmisest taibukamale ja  ettevõtlikumale inimesele. Sellisele inimesele, kes Eestiski korralikku karjääri teha suudaks ja kelle lahumisest ikkagi veidi kahju. Isegi kui tegemist on sunnitud ja ajutise lahkumisega. Samas, vaadates otsitavate erialade pikka nimekirja, kuhu eestlasi juurde oodatakse, tuleb tunnistada, et see ulatub ikka seinast seina. Alates tüümafüüsikutest kuni majapidamisabilisteni välja. Seega oluliselt ajude väljavoolust me rääkida siiski ei saa.

Äripäeva meelest on võõrsile tööle minemisest Eestile vaid kasu olukorras, kus meie tööpuuduse number 20% küünitab. Rendifirmade pakutavad tööotsad on reeglina lühemaajalised, mistõttu inimene Eesti tööturu jaoks kaduma ei lähe. Soomlased ise arvavad, et juba umbes aasta pärast on Eesti majandus toibunud tasemele, kus senises mahus tööjõudu siit enam värvata ei saa. Siis ootame teid tagasi. Iga eriala talente.

Autor: 1185-aripaev