Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jokistidest mõtteväänikud
Mõned Eesti poliitikud on viimasel ajal sõnavõttudes goebbelsliku sõnaosavuse ja lameda demagoogiaga põrmustanud igasuguse arutelu, heites koos sõnavahuga prügikasti ka paragrahvidega sidustatud väärikuse.
Näiteid elust enesest.
Peaminister Andrus Ansip 18. novembril dirigent Neeme Järvist: „Kui honoraridest rääkida, siis kas üks honorar on piisavalt suur - millest lehed juba kirjutavad? Kui tegemist on maailmas väga kõrgelt hinnatud inimesega, siis võib ju loomulikuks pidada seda, et tema nädalane Eestis viibimine läheb maksma rohkem kui viie kuu peaministri palk näiteks või midagi taolist.“
Remargina olgu öeldud, et Ansipi erakonnakaaslane, kultuuriminister Laine Jänes leppis Järviga tema honorari suuruse kokku.
Ansip 25. novembril Jaanus Rahumägi Kreeta villa juhtumist: „Ma võin oma elust tuua näiteid, kus ma olen peatunud näiteks Hiltoni hotellis ja ma ei saa pärast öö veetmist Hiltoni hotellis pidada seda hotelli enda omaks. Ja tõtt öelda, ma ei tea, kas selle hotelli omanik on päris Hilton või ei ole.“
Justiitsminister Rein Lang rõhutas tänavu septembris, et ajakirjanduses on korruptsiooni protsent talumatult suur. Ministeeriumi esitletud uuringule vastas 7% ettevõtjatest, et nad "on kuulnud" juhustest, kui ajakirjandusliku artikli eest on ajakirjanikule makstud, eesmärgiga kahjustada ühe osapoole mainet või parandada teise oma.
Oravaparteilasest minister käsitles aga "kuuldust" faktina. „See on täiesti talumatu number. See pole mitte ebaeetiline, vaid kuritegelik käitumine,“ teatas Lang resoluutselt.
Savisaar Liechtensteini advokaadilt 2,7 miljoni krooni laenamisest: „Ma arvan siiski, et ma käitusin Eesti poliitiku keskmisel tasemel või isegi veidi paremini. Minu laen oli aus ja avalik,“ ütles Savisaar Kuku raadios.
Need ja paljud teised mõttemängud ilmestavad ütlejate mustahallikirju moraalset palet, hääbuvat eneseväärikust ja argust mitte kunagi mitte ühtki eksimust tunnistada. Jokismist läbi imbunud sõnade taha peidetakse paragrahvide eelistamine terve mõistusega mõtlemise asemel.
Kuib tõsiselt saab võtta valitsusjuhti, kes vuntsi muiates hakkab õigustama erakonnakaaslase enam kui küsitavat käitumist. Mil moel Paris Hiltonist vestev peaminister salatsevast rahvasaadikust parem on? Mitte kuidagi.
Kui kaua jätkub mõtteväänikutel väärikust ja julgust ametis jätkata?
Autor: Kadri Paas, Kadri Paas
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.