Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Zombie.ee

    Eesti domeenireformi esimene tähtaeg kukkus 5. jaanuaril. Selleks ajaks pidid kõik eesti domeenid olema ümber registreeritud – kes ei jõudnud, võis oma armsa veebisaidiga hakata hõvasti jätma, kirjutab tänases Äripäeva internetiärimees Andrei Korobeinik.

    Tegelikult midagi nii traagilist 5. jaanuaril ei juhtunud. Hilinejatele jääb veel üks kuu reageerimiseks ning alles peale seda lähevad unustatud domeenid kustutamisele. Alates 6. aprillist saab iga soovija talle meeldivale kustutatud domeenidele „uue elu“ anda – just sellest päevast kustutatud domeenid „vabanevad“ ja igaüks saab neid uuesti registreerida, demokraatliku printsiibi järgi „kes ees – see mees“.
    Laupäevases Kuku Raadio saates Restart arutlesime me domeenireformi tagamaade üle ja olime selleks spetsiaalselt kutsunud külla need inimesed, kes seda reformi ellu viivad. Meie külalisteks olid üks Eesti Interneti Sihtasutuse loojaid, IT-firmade liidu juht Taavi Kotka ning sihtasutuse juhid Jaak Lippmaa ja Marek-Andres Kauts. Kõik kolm on omal moel legendaarsed; igaühel, nagu selgus, on reformist oma arvamus.
    ***
    Esimese tasuta eesti domeeni registreeris akadeemik Endel Lippmaa 3. juunil 1992. aastal. Umbes 18. aastat hiljem, 2010. aasta juulis registreeriti viimane tasuta ee-domeen. Nüüd saab tutt-uue domeeni umbes 20 euro eest – seda on mitu korda rohkem, kui meie pisut vaestematel naabritel Lätis või märksa rikkamatel naabritel Soomes. Ka eu-domeen on tunduvalt soodsam, com-tsoonis aga saab uue nime isegi kolme euroga.
    Kui üks tasuta asi muutub tasuliseks, saab ühiskond pahaseks – eriti siis, kui tegemist on sisuliselt rahvussümboliga. Ee-domeen on peeaegu sama armas, nagu Estonian Air või, hästi, Vana Tallinn, ehkki neid pole kunagi saanud tasuta.
    20-eurost hinda põhjendas Lippmaa sellega, et Eesti Interneti Sihtastutus peab ju ka raha teenima. Taavi Kotka isegi tunnistas, et hind on tõepoolest veidi kõrge ning Kauts esitas sootuks põneva versiooni, et kõrge hind tõstab ee-tsooni turvalisust. Nimelt kipuvad häkkerid tema sõnul soodsatele domeenidele oma pahavara jätma, rasvane hind aga peletab neid eemale.
    Kõrge või ei, aga hind on paigas ning selle tulemusena ootab 6. aprillil domeene must kolmapäev – ligi pooled neist kustuvad. Kauts arvas, et pea kõik sellised domeenid on „zombied“, mis kuuluvad kadunud firmadele, on tehtud ajutiste reklaamkampaaniate jaoks või hõljuvad lihtsalt niisama küberruumis. Võimalik, et tal on õigus.
    Suurema tõenäosusega aga ei olnud hind paljudele pri.ee alamdomeenide omanikele lihtsalt taskukohane – seal asusid isiklikud pisikesed kodulehed ja nende eest küsitud hind on paljude jaoks lihtsalt liiga kõrge. Internetikommentaare lugedes selgub, et ka mitte-tulundusprojektid, näiteks külade või huviringide veebilehed on teinud oma valiku soodsamate tsoonide kasuks.
    Veel märgilisem on see, et populaarne php-programmeerijate „kodupaik“ php.center.ee ja kujundajate seas menukas portaal vision.pri.ee kolisid end samuti parimatele jahimaadele – populaarsed võivad nad ju olla, kuid kui su veebileht ei teeni kasumit, on 20 eurot aastat sinu jaoks üsna tõsine argument. Et mitte öelda: ajuvaba kulutus.
    Saatejuhtide kartusele, et äkki uued Rate.ee-d ja Delfi.ee-d ei saagi enam „ee“ tähti lõppu, arvasid kõik stuudiokülalised siiski, et seda stsenaariumit nad eriti ei usu. Taavi Kotka sõnul võiks rahvusvahelise ambitsiooniga projekt vaadata nagunii pigem kohe globaalse domeeni poole.
    ***
    Üks domeenireformi väga tähtis tulemus on see, et kaob piirang „üks domeen ühe firma kohta“, mis, tunnistame ausalt, oli äärmiselt ebamugav. Kas nüüd saab registreerida mitusada uut domeeni nagu calvinklein.ee, eltonjohn.ee jms. ja teenida oma esimese miljoni, müües need domeenid vastavate kaubamärkide omanikele?
    Meie äri-ideed kommenteeris Lextal advokaadibüroo vandeadvokaat Alar Urm, kes kuulub ka domeenivaidluste komisjoni. Komisjon loodi pool aastat tagasi ja ongi mõeldud selleks, et takistada cybersquattingut – nähtust, mille puhul keegi püüab võõra kaubamärgi pealt raha teenida, registreerides endale sarnase domeeni. Sedalaadi intsidendi puhul võib antud komisjon domeeni võõrandada ja üle anda kaubamärgi tegelikule omanikule.
    Urm kinnitas, et sellisel viisil rikkaks saamine Eestis tõenäoline pole – komisjon teeb oma tööd efektiivselt. Ilmselt jääb võimalus oma domeeni tagasi nõuda ka neil, kes magavad ümberregistreerimishetke maha – kui kaubamärk kuulub sulle ja domeeni omandab ümberregistreerimise käigus keegi teine, võid sa hiljem domeeni ikkagi tagasi nõuda. Selline omapärane juriidiline kaasus.
    ***
    Veel üks põnevust tekitav küsimus: kellele jäävad magusamad ümber-registreerimata domeenid? Kokku on neid mitukümmend tuhat ja nende seas leidub domeene, mille hinnaks võib vabalt kujuneda tuhat eurot või rohkem. Mida tähendab ümberregistreerimisel printsiip „kes ees – see mees“? Kas mõnel mehel on selles protsessis siiski väike edumaa?
    Uute reeglite järgi peavad registripidajad – firmad, mille kaudu saab domeene registreerida – maksma selle privileegi eest soolase summa. Selle tagajärjeks aga on see, et ühe-kahe-kolme mehe-firmad ei jaksa enam domeene registreerida ja turule jäid vaid mõned suuremad tegijad. Nendelsamadel tegijatel on ka juurdepääs domeenide andmebaasi, mis lihtsurelikel puudub. Seega just nemad seisavad paremate domeenide eelisjärjekorras.
    Oma kahtluste kontrollimiseks võtsime ühendust Zone.ee tegevjuhi Martti Varikuga kes kinnitas, et registripidajatele on selline tegevus keelatud. Kas see on keelatud ka registripidajate perekonnaliikmetele, sõpradele ja äripartneritele – jäi veidi lahtiseks, kuid me loodame parimat ja usume, et inimesed on ausad ja et häid domeene jätkub kõigile. Kes hakkakski raha teenimise nimel üle astuma väikestest keeldudest, mida on raske avastada ja võimatu tõestada.
    Kauts selgitas pealegi, et domeenid ei vabane kõik korraga – protsess võtab aega 24 tundi. Näib, et paljude jaoks tõotab tulla üks põnev ööpäev.
    Kui küsisime, miks ei müüda kustutatud domeene näiteks oksjonil, vastas Taavi Kotka, et selle peale reformi autorid lihtsalt ei mõelnud. Domeenide oksjoni abil – mida meil nüüd paraku ei tule - võinuks riik teenida mitu miljonit eurot ja see oleks andnud lisavõimaluse ka neile, kes oma domeeni ümberregistreerimise lihtsalt maha magasid. Kuid nagu öeldud – jääb ära. 
    ***
    Kotka pidas domeenireformi läbi viimise peamiseks probleemiks kommunikatsiooni. Erinevad inimesed ei suhelnud omavahel piisavalt efektiivselt ja selle tulemuseks on kasutamata võimalused, ühiskonna pahameel ja igasugu veidrad viperused – eesti domeenihaldajaks on siiamaani näiteks Jaak Lippmaa isiklikult, mitte Eesti Interneti Sihtasutus.
    Oleme domeenireformi oodanud pea viis aastat – nüüd viiakse see ellu ja jääb üle ainult loota, et tulemuseks on veelgi elujõulisem ee-tsoon. Ja et ka kümme aasta pärast lõppevad populaarsete eesti saitide aadressid sümbolitega „ee“.
    Artikkel põhineb Kuku raadio igalaupäevasel saatel Restart, mida veavad Andrei Korobeiniku kõrval ka Henrik Roonemaa ja Mart Parve.
  • Hetkel kuum
Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Toiduainete hinnatipp hakkab mööda saama
Jaanuaris inflatsioonist suurima ampsu võtnud toiduhindade tõus on Euroopas juba läbi ja peatselt juhtub sama meil, prognoosivad analüütikud.
Jaanuaris inflatsioonist suurima ampsu võtnud toiduhindade tõus on Euroopas juba läbi ja peatselt juhtub sama meil, prognoosivad analüütikud.
Harju Elekter ja Nordeconi tütar sõlmisid 5 miljoni eurose lepingu
Harju Elekter sõlmis koos Nordeconi tütarettevõttega ehituslepingu Allika tööstusparki tootmishoone rajamiseks.
Harju Elekter sõlmis koos Nordeconi tütarettevõttega ehituslepingu Allika tööstusparki tootmishoone rajamiseks.
Reaalajas börsiinfo
Mikrofoniga Soomes: ettevõtted viisid end turismimessiks parimasse turundusvormi
Talvekuudel planeerib suurem osa turismisektori tegijatest uue kõrghooaja tegevusi ja viib end turunduslikku tippvormi, mistõttu käis „Turismitunni" saatejuht Gregor Alaküla külas Soome turismimessil Matka, et uurida, kuidas Eesti ettevõtted end soomlastele turundavad.
Talvekuudel planeerib suurem osa turismisektori tegijatest uue kõrghooaja tegevusi ja viib end turunduslikku tippvormi, mistõttu käis „Turismitunni" saatejuht Gregor Alaküla külas Soome turismimessil Matka, et uurida, kuidas Eesti ettevõtted end soomlastele turundavad.
GALERII: Spordijuhtimise aastakonverents 2023
2. veebruaril toimus Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskuses Äripäeva ja Eesti Olümpiakomitee korraldatud Spordijuhtimise Aastakonverents 2023: Piiride ületamisest.
2. veebruaril toimus Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskuses Äripäeva ja Eesti Olümpiakomitee korraldatud Spordijuhtimise Aastakonverents 2023: Piiride ületamisest.
Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
GALERII: Spordijuhtimise aastakonverents 2023
2. veebruaril toimus Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskuses Äripäeva ja Eesti Olümpiakomitee korraldatud Spordijuhtimise Aastakonverents 2023: Piiride ületamisest.
2. veebruaril toimus Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskuses Äripäeva ja Eesti Olümpiakomitee korraldatud Spordijuhtimise Aastakonverents 2023: Piiride ületamisest.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: LHV avaldab tulemused, Türgi toibub šokist
Hommikuprogrammi külaline on LHV Groupi juht Madis Toomsalu, kellega käime üle Tallinna börsi ühe lipulaeva värsked 2022. aasta neljanda kvartali ja 2022. aasta auditeerimata tulemused. Lisaks vaatame otsa päevakajalistele teemadele, mis puudutavad nii pangandussektorit kui majanduse üldist käekäiku.
Hommikuprogrammi külaline on LHV Groupi juht Madis Toomsalu, kellega käime üle Tallinna börsi ühe lipulaeva värsked 2022. aasta neljanda kvartali ja 2022. aasta auditeerimata tulemused. Lisaks vaatame otsa päevakajalistele teemadele, mis puudutavad nii pangandussektorit kui majanduse üldist käekäiku.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.