Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene keelt tõrjutakse valedel põhjustel

    Eestis on kombeks vastandada eesti ja vene keelt üksteist välistavalt. Kasutada saab justkui kas üht või teist ning mõlema kasutamise võimalus nagu puuduks. Sama reegel ei kehti aga teiste keelte puhul, näiteks inglise keele oskus eesti või vene keele kõrval on loomulik.

    Ilmeka näite tõi kolmapäevases Eesti Päevalehes selle kohta Eesti advokatuuri esimees Toomas Vaher. Nimelt, kuni 2006. aasta 1. jaanuarini ilmus tasuta Riigi Teataja lisaks riigikeelele ka vene keeles. Edaspidi pole riik õigusakte vene keelde tõlkinud, kuigi 30% elanikest räägib vene keelt. Samas on jätkuvalt elektroonilise Riigi Teataja kaudu kättesaadavad seaduste ingliskeelsed tõlked, mida ka pidevalt ajakohastatakse.
    Kaks kärbest ühe hoobiga. Inglise keele tekste vajame näiteks investorite ja talentide Eestisse meelitamiseks, nende tegevuse lihtsustamiseks. Ja ongi kahtlemata hea, et tõlked inglise keelde on olemas.
    Kuid sel juhul tekib küsimus, miks on lähtealus nii üheülbaline? Tõlkides seadused vene keelde, oleks kasu vähemalt kahemõõtmeline – meelitaks nii investoreid ja talente, ning seda mitte ainult Venemaalt, vaid laiemalt kogu regioonist, kui ka, mis peamine, tagaks Eesti enda riigisisese nõudluse.
    Kui jätta kõrvale poliitpopulistlikud põhjused, on venekeelsete tekstide praktilise vajaduse vastu raske vaielda, sest neid kasutaks igapäevaselt ka emakeelena eesti keele valdajad. Põhjusena võidakse tuua integreerimisvajadust. Kuid sel juhul on integratsioonil äraspidine eeldus, et kui võtta võimalus emakeeles riigis toimuvat mõista, peaks see inimest arusaamatul kombel ühiskonnaga rohkem liitma. Miks küll?
    Keel pole meel. Eeldus, et kui jätta info elanikele jagatama, sunnib see neid keelt õppima, ei päde – vastupidi see võib pigem tekitada trotsi, arusaamatusi, võõrandumist. Kuid mis peamine, keele ja meelsuse vahel ei ole üks-ühele sõltuvussidet. Praxise, Emori ja TÜ koostöös valminud integratsioonimonitooringust selgus, et Eestis on nii eesti keelt mitte oskavaid Eesti patrioote kui ka neid, kes oskavad eesti keelt väga hästi, kuid on Eesti suhtes võõrastavad ja kriitilised. Niisiis tõrjutakse vene keelt liiga tihti valedes kohtades, valedel põhjustel ja eesmärkidel.
    Miks see teema oluline on? Stereotüübid, vale-eeldused ja enesepettus sunnivad tegema valesid valikuid. Parima otsuse tegemiseks tuleb neist loobuda. Keele-meele-mütoloogia on nähtuse kujukas näide.
    Autor: Harry Tuul, Harry Tuul
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nike avaldas oma inventuuri hetkeseisu, aktsia kukkus 12%
Nike'i aktsia langes 12% tarneahela probleemide tõttu. Ettevõtte esimeses kvartalis kasvasid laovarud 44%.
Nike'i aktsia langes 12% tarneahela probleemide tõttu. Ettevõtte esimeses kvartalis kasvasid laovarud 44%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.