14. aprill 2012
Jaga lugu:

Vene keelt tõrjutakse valedel põhjustel

Eestis on kombeks vastandada eesti ja vene keelt üksteist välistavalt. Kasutada saab justkui kas üht või teist ning mõlema kasutamise võimalus nagu puuduks. Sama reegel ei kehti aga teiste keelte puhul, näiteks inglise keele oskus eesti või vene keele kõrval on loomulik.

Ilmeka näite tõi kolmapäevases Eesti Päevalehes selle kohta Eesti advokatuuri esimees Toomas Vaher. Nimelt, kuni 2006. aasta 1. jaanuarini ilmus tasuta Riigi Teataja lisaks riigikeelele ka vene keeles. Edaspidi pole riik õigusakte vene keelde tõlkinud, kuigi 30% elanikest räägib vene keelt. Samas on jätkuvalt elektroonilise Riigi Teataja kaudu kättesaadavad seaduste ingliskeelsed tõlked, mida ka pidevalt ajakohastatakse.

Kaks kärbest ühe hoobiga. Inglise keele tekste vajame näiteks investorite ja talentide Eestisse meelitamiseks, nende tegevuse lihtsustamiseks. Ja ongi kahtlemata hea, et tõlked inglise keelde on olemas.

Kuid sel juhul tekib küsimus, miks on lähtealus nii üheülbaline? Tõlkides seadused vene keelde, oleks kasu vähemalt kahemõõtmeline – meelitaks nii investoreid ja talente, ning seda mitte ainult Venemaalt, vaid laiemalt kogu regioonist, kui ka, mis peamine, tagaks Eesti enda riigisisese nõudluse.

Kui jätta kõrvale poliitpopulistlikud põhjused, on venekeelsete tekstide praktilise vajaduse vastu raske vaielda, sest neid kasutaks igapäevaselt ka emakeelena eesti keele valdajad. Põhjusena võidakse tuua integreerimisvajadust. Kuid sel juhul on integratsioonil äraspidine eeldus, et kui võtta võimalus emakeeles riigis toimuvat mõista, peaks see inimest arusaamatul kombel ühiskonnaga rohkem liitma. Miks küll?

Keel pole meel. Eeldus, et kui jätta info elanikele jagatama, sunnib see neid keelt õppima, ei päde – vastupidi see võib pigem tekitada trotsi, arusaamatusi, võõrandumist. Kuid mis peamine, keele ja meelsuse vahel ei ole üks-ühele sõltuvussidet. Praxise, Emori ja TÜ koostöös valminud integratsioonimonitooringust selgus, et Eestis on nii eesti keelt mitte oskavaid Eesti patrioote kui ka neid, kes oskavad eesti keelt väga hästi, kuid on Eesti suhtes võõrastavad ja kriitilised. Niisiis tõrjutakse vene keelt liiga tihti valedes kohtades, valedel põhjustel ja eesmärkidel.

Miks see teema oluline on? Stereotüübid, vale-eeldused ja enesepettus sunnivad tegema valesid valikuid. Parima otsuse tegemiseks tuleb neist loobuda. Keele-meele-mütoloogia on nähtuse kujukas näide.

Autor: Harry Tuul, Harry Tuul

Jaga lugu:
Hetkel kuum