ÄP: Kullipilk petturite tuludele

Praegu peab uurija vara konfiskeerimiseks tõendama, et see on teenitud kuritegelikult. Laiendatud konfiskeerimisel on vastupidi – kurjategija peab veenvalt tõendama, et tema vara pole saadud ebaseaduslikul teel.

Just laiendatud konfiskeerimine võimaldaks riigil tagasi saada tekitatud kahjust rohkem, kui on õnnestunud senises praktikas. Kirjeldatud ettepanek ootab arutamist ka karistusseadustiku muutmise eelnõus.

Veel üks võimalus on ärikeeld, mida ei saa praegu rakendada maksukuritegude süüdlastele. Maksuameti soovi järgi võiks see tulevikus olla võimalik ka süsteemselt maksupettusega tegelevate isikute puhul.

Süsteemsed rikkujad. Eestis on umbes tuhat inimest, kes järjepidevalt tegelevad majanduskuritegudega. Teiste valgekraeliste kurikaelte puhul on tegu pigem üksikjuhtumitega.

Võib arvata, et parandamatute maksupetturite ja arvevabrikantidega seotud tehingud panevad maksuametis n-ö punase hoiatustule põlema. Ettevõtluses osalemise keelamine vähendab kindlasti majanduskuritegude hulka ning soovi sellest elatuda.

Tõsi, teatud süütegude puhul on ettevõtluskeeldu praegugi kohaldatud, kuid alati jääb võimalus, et majandustegevust jätkatakse variisikuid ehk tankiste kasutades. Ja see kõrvaldab mõneks ajaks ka ohu, et karistatu nime mingis tehingus figureerimine maksuametis häiret annaks. Kuid ärikeeld neile süsteemsetele ärikurjategijatele tähendab, et nad peavad vanal viisil jätkamiseks leidma üha uusi tankiste, mis kindlasti nende tegevust raskendab.

Lai kannatajate ring. Majanduskuritegu pole halb mitte ainult kahjukannataja ehk riigi või äripartneri suhtes. See rikub ka üldist konkurentsiolukorda, asetades kellegi ebaseaduslikult turul teistest paremasse olukorda. Olgu tal siis kas konkurentidest väiksemad kulud või suuremad tulud. Ühtlasi kannatab majanduskurjategija äripartnerite silmis ka riigi usaldusväärsus, kes sellist käitumist vähemalt sel hetkel lubab.

Autor: 1185-aripaev