5. oktoober 2012 kell 3:48

ÄP: Kullipilk petturite tuludele

Majanduskuriteod eesotsas maksupettustega on kurjategijaile justkui lahke võidufondiga lotopilet, kirjutab täna Äripäev kaaneloos. Isegi kui nad vahele jäävad ja süüdi mõistetakse, on karistused väljapetetud summade kõrval tihti mikroskoopilised.

Viimasel kahel aastal on rahaliselt karistatud iga kolmandat maksukuriteos süüdimõistetut ja trellide taha on neist saadetud iga kümnes. Üle 70 protsendi kuritegelikku tulu jääb petturitelt konfiskeerimata.

Äripäeva arvates peaks karistuste suurendamise asemel pöörama peatähelepanu kuriteo teel teenitud tulu võimalikult suures ulatuses tagasi saamisele. Maksukuritegude toimepanijate eesmärk on raha ning kui riik suudab neilt selle tagasi võtta, on sel ka kõige valusam mõju. Võimaliku vangistuse asemel kardavad valgekraelised kurjategijad märksa rohkem just majanduslikke tagajärgi.

Karmimad võtted. Kuigi eelmisel aastal suurenes konfiskeeritud vara hulk võrreldes 2010. aastaga 1,8 korda, suudab riik siiski konfiskeerida vähem kui kolmandiku kuritegelikust tulust. Maksu- ja tolliamet on teinud ettepaneku, et raskemate maksukuritegude puhul tuleb rakendada vara laiendatud konfiskeerimist.

Praegu peab uurija vara konfiskeerimiseks tõendama, et see on teenitud kuritegelikult. Laiendatud konfiskeerimisel on vastupidi – kurjategija peab veenvalt tõendama, et tema vara pole saadud ebaseaduslikul teel.

Just laiendatud konfiskeerimine võimaldaks riigil tagasi saada tekitatud kahjust rohkem, kui on õnnestunud senises praktikas. Kirjeldatud ettepanek ootab arutamist ka karistusseadustiku muutmise eelnõus.

Veel üks võimalus on ärikeeld, mida ei saa praegu rakendada maksukuritegude süüdlastele. Maksuameti soovi järgi võiks see tulevikus olla võimalik ka süsteemselt maksupettusega tegelevate isikute puhul.

Süsteemsed rikkujad. Eestis on umbes tuhat inimest, kes järjepidevalt tegelevad majanduskuritegudega. Teiste valgekraeliste kurikaelte puhul on tegu pigem üksikjuhtumitega.

Võib arvata, et parandamatute maksupetturite ja arvevabrikantidega seotud tehingud panevad maksuametis n-ö punase hoiatustule põlema. Ettevõtluses osalemise keelamine vähendab kindlasti majanduskuritegude hulka ning soovi sellest elatuda.

Tõsi, teatud süütegude puhul on ettevõtluskeeldu praegugi kohaldatud, kuid alati jääb võimalus, et majandustegevust jätkatakse variisikuid ehk tankiste kasutades. Ja see kõrvaldab mõneks ajaks ka ohu, et karistatu nime mingis tehingus figureerimine maksuametis häiret annaks. Kuid ärikeeld neile süsteemsetele ärikurjategijatele tähendab, et nad peavad vanal viisil jätkamiseks leidma üha uusi tankiste, mis kindlasti nende tegevust raskendab.

Lai kannatajate ring. Majanduskuritegu pole halb mitte ainult kahjukannataja ehk riigi või äripartneri suhtes. See rikub ka üldist konkurentsiolukorda, asetades kellegi ebaseaduslikult turul teistest paremasse olukorda. Olgu tal siis kas konkurentidest väiksemad kulud või suuremad tulud. Ühtlasi kannatab majanduskurjategija äripartnerite silmis ka riigi usaldusväärsus, kes sellist käitumist vähemalt sel hetkel lubab.

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum