"Maksupetturite vara laiendatud konfiskeerimine ja ettevõtluskeeld on kahtlemata sammud õiges suunas. Täpsemat hinnangut eelnõule on hetkel raske anda, sest see on veel idee faasis," kommenteeris Lopman.

Praegu kehtivtest karistustest rääkides ütles Lopman, et probleem ei olegi niivõrd nende liigne leebus, kui see, et liiga vähe pettureid õnnestub riigi poolt paljastada ning karistada. "Ühelt poolt tekitab see karistamatuse tunde rikkujatele ja julgustab neid laiemalt tegutsema ning teisalt paneb surve alla ausad ettevõtjad," lausus Lopman.

Karistustest ja karistamisest rääkides ei tohiks Lopmani sõnul ära unustada, et maksupettuste suur hulk viitab ka sellele, et tänased maksuseadused ja ka maksuhalduri rutiinid on pettustele liiga vastuvõtlikud. "Karistamine on juba tagajärgedega võitlemine. Karistuste karmistamise kaudu maksuseadusi paremaks ei kirjuta," märkis ta.

Reedene Äripäev kirjutas sellest, et majanduskuriteod eesotsas maksupettustega on kurjategijatele sageli justkui lahke võidufondiga lotopilet - valgekraedest pettureid karistatakse leebelt ja suur osa nende tekitatud kahjust jääb riigil tagasi saamata. Levinuim karistus maksukuritegude eest on viimasel paaril aastal olnud tingimisi vangistus, mis tähendab, et maksupettur võib kohtumajast minema jalutada, pidades silmas, et kui ta katseajal uue kuriteoga vahele ei jää, pääseb ta karmimast karistusest. Äripäev küsis, kas karistused on Eestis liiga leebed ja kas raskemate maksukuritegude puhul saaks rakendada vara konfiskeerimist.

Loe pikemalt reedesest Äripäevast, kust leiad ka erinevate majanduskuritegude ja nende karistuste näiteid.