Advokaat: maksupettuste karistused ei ole leebed

"Seda nii menetluslike võimaluste, sealhulgas jälitustegevuse näol kui ka sanktsioonide osas," kommenteeris Kivistik.

Ta selgitas, et täna on maksupettuste eest ettenähtud maksimaalseks karistuseks kuni 7  aasta vangistust. "Seega ei saa väita, et karistused oleksid liiga leebed või mingid relvad MTA või prokuratuuri arsenalist puudu. Ka täna on võimalik kohaldada vara aresti ja teatud juhtudel konfiskeerimist. Õigusriigile on omane, et kuritegude puhul on tõendamiskoormus riigil," märkis Kivistik.

Selles valguses on MTA soov panna maksukuritegude uurimisel  totaalne tõendamiskoormus süüdistatavale ja  karmistada karistusi  tema hinnangul raskesti põhjendatav. "Kogu vara konfiskeerimine koos surmanuhtlusega oli majanduskuritegude puhul kodifitseeritud NSVLiidus.  Jääme huviga ootama, millal kuuleme ettepanekust maksupettuse eest kohapeal "troika" otsusel maha lasta," lausus ta.

Reedene Äripäev kirjutas, et majanduskuriteod eesotsas maksupettustega on kurjategijatele sageli justkui lahke võidufondiga lotopilet - valgekraedest pettureid karistatakse leebelt ja suur osa nende tekitatud kahjust jääb riigil tagasi saamata. Äripäev küsib, kas karistused on Eestis liiga leebed?  Kas ja kuidas peaks majanduskuritegude karistusi tõstma.