Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teel infokastiühiskonda

    Väärtusliku info saamine on Eestis väikse grupi privileeg. Rahvale jagatav teave valitsuse poolt on ebatäielik (kui mitte vale), mistõttu oleme jõudnud infokastiühiskonda, kus väärtuslikku teavet saavad, hoiavad ja kasutavad üksnes kõrgemal positsioonil isikud, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Katariina Krjutškova.

    Sellele viitab sel nädalal Äripäevas avaldatud uudis, et statistika arstide palkade kohta tellis peaminister Andrus Ansip. Närib küsimus, kas peaminister oleks need numbrid jutuks võtnud, kui need oleksid näidanud vastupidist? Millised numbreid oleks peaminister kasutanud, kui arstide palk oleks olnud madal? Kas see uuring oleks sel juhul üldse avalikkuseni jõudnud?
    Peaministril on imeline võime õigel ajal õigetest numbritest rääkida. Kahtlemata peabki riigijuht olema informeeritud. Siiski, arvudel on ka oma varjupool – nendega saab hõlpsalt manipuleerida. Kummastav on fakt, et hiigelpalkade numbrid avaldas riigijuht esmalt avalikuks raadiosaates argumenteerimisel, alles seejärel jõudsid need ajakirjanikeni. Praegune käitumine jätab mulje, et täidesaatva võimu esindaja tegeleb kitsalt vaid enda renomee ja positsiooni kindlustamisega, sest kasutab avalikult vaid seda infot, mis on talle kasulik.
    Või pole Eesti riigis piisavalt vahendeid väärtusliku info levitamiseks? Maksu- ja tolliamet koondab väärtuslikke andmeid vaid siis, kui valitsus või ministeerium neid küsib. See tähendab, et ka ajakirjanikel pole teatud infole ligipääsu, ehkki mõlemal juhul koostataks andmed maksumaksja raha eest ja mõlemal juhul teeniksid need maksumaksja huvi.
    Vaid valitsuse infovarustajana töötavad ametid kaotavad usaldusväärsust. Kui ühe tegevuse peale kulutatakse rohkem ressurssi, jäävad teised tagaplaanile. Ametite eesmärk ei tohiks olla olema üksnes võimukoalitsioonile sobiliku info ette söötmine. Ligipääs teabele peab olema kõigile võrdne, kui jutt pole riigisaladusest.
    Kui ühe väikse grupi kätte koguneb nn infomonopol, hakkab kehtima ühesuunaline kommunikatsioon. Valitsusel on seega eelis alati tagataskust välja tõmmata kaart, millega vastaspool pikali tõmmata. Ebavõrdselt informeeritud ühiskonnas on dialoogi tekkimine raskendatud. Ehk see on ka põhjus, miks viimasel aastal on valitsuse ülbus suure osa rahva jaoks väljakannatamatu ja üha enam inimesi ei toeta ühtegi parteid. Ka opositsioon ei suuda vähese info tõttu valijas usaldust tekitada.
    Suvel ütles riigikogu liige Taavi Rõivas avalikult umbes nii: “Oleks vaid lihtsatel inimestel sama palju informatsiooni nagu ministritel, mõistetaks ministreid poolelt sõnalt.” Kui keerata see vanker teistpidi, et oleks ministritel nii vähe infot, kui näiteks arstidel, mõistaksid nad arste poolelt sõnalt. Ehk ongi infokastiühiskonna teke üks mõistmatuse külvaja. 
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Jaapani jeen langes dollari suhtes kriitiliselt madalale tasemele
Jaapani jeen nõrgenes dollari suhtes kümnendat päeva järjest ja üks dollar maksab nüüd 158 jeeni, mis on Jaapani valuuta jaoks madalaim tase 34 aasta jooksul.
Jaapani jeen nõrgenes dollari suhtes kümnendat päeva järjest ja üks dollar maksab nüüd 158 jeeni, mis on Jaapani valuuta jaoks madalaim tase 34 aasta jooksul.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Panga personalijuht: kõigile sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Tööturu kiirstatistika näitab aasta väikseimat koondamiste arvu
Mais sõlmiti uusi töölepinguid rohkem, kui neid lõpetati, ja koondamisi oli kõigist lõppenud töösuhetest 3,5%, mis on selle aasta madalaim tulemus, näitab statistikaameti tööturu kiirstatistika.
Mais sõlmiti uusi töölepinguid rohkem, kui neid lõpetati, ja koondamisi oli kõigist lõppenud töösuhetest 3,5%, mis on selle aasta madalaim tulemus, näitab statistikaameti tööturu kiirstatistika.
Heiti Hääle uus firma läheb jäätmete kallale
Ärimees Heiti Hääl asutas koos partneritega firma, mille plaan on ehitada 2026. aastaks Sillamäele tehas, kus tekstiilijäätmed ehitusmaterjaliks töödelda.
Ärimees Heiti Hääl asutas koos partneritega firma, mille plaan on ehitada 2026. aastaks Sillamäele tehas, kus tekstiilijäätmed ehitusmaterjaliks töödelda.