Selline paradigma peab muutuma. Vabandage, aga pool sajandit elanud inimesel on ees veel mitukümmend aastat aktiivset tööelu. Ning oleks tõeliselt rumal seda ressurssi mitte kasutada. Usun, et peagi võime harjuda sellega, et selveri kassas istub seitsmekümneaastane vanadaam ja  autoremonditöökojas kohtame vanapapit, kes muhedalt mutreid keerab.

Me kõik saame ühel või teisel moel vanaks. Aga see ei ole patt või ebamugavus, pigem vastupidi, me peame aru saama, et vanadusega käib kaasas tähtis ressurss – kogemus. Me ei pruugi veel mõista, kui oluline ja vajalik see elu- ja juhtimiskogemus on. Selleks, et ühiskond areneks tasakaalukalt, on tähtis, et kogemus leiaks taaskasutust.