Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: riigifirmade erastamine jätaks parteikaukad tühjaks

    „Ma ei näe siin huvide konflikti. Pealegi saan selle eest vaid 336 eurot kuus.” Nii põhjendas eile Eesti Olümpiakomitee presidendiks saanud Neinar Seli, miks ta ei loobu Tallinna Sadama nõukogu esimehe kohast.

    “Kui Eesti Energia oleks ainult kasumit taotlev äriühing, siis ta võiks ammu juba erastatud olla, aga me taotleme Eesti Energia kaudu ka mingite avalike huvide realiseerimist.” Nii on põhjendanud peaminister Andrus Ansip riigi energiahiiu erastamisega ootamist.
    Riigifirmade nõukogu liikmete argumente nõukogus olemisele ja tipp-poliitikute argumente riigifirmade mitteerastamiseks on palju. Ikka aetakse riigile olulist asja seal nõukogus altruistlikult, sisuliselt oma kulutatud ajale pealegi makstes. Ikka on erastamiseks vale aeg või moodus. Valisime need kaks lihtsalt tüüpiliseks näiteks, mida avalikkusele tuuakse. Tänane Äripäev aga näitab, et riigifirmade erastamata jätmise tegelik põhjus on võimuerakondade soov majanduslikku mõjuhooba mitte käest anda.
    Riigifirma, põline rikas. Riigifirmade nõukogu liikmete kohad on muutunud poliitika kaubaks, kus ühelt poolt on riigifirma rahavoogude lähedale soovivad ettevõtjad ning teisel pool nõukogukohti omakapitalina valdavad erakonnad. Kohtade müük nõukogudesse toob lisaraha. Asjata vist lisada, et lisaraha mitte riigieelarvesse, vaid ikka parteikassasse.
    Aastaid on kehtinud kokkulepe, et Tallinna Sadam ja Eesti Raudtee kaubaveod kuuluvad Reformierakonna mõjusfääri ja Eesti Raudtee infrastruktuuriga toimuv ning Eesti Energia IRLile. Teatud spinnina viskas kolm aastat tagasi Äripaani konverentsil välja IRLi juht Mart Laar sõnumi, et Eesti Energia tuleb börsile.
    Seda ruttasid ümber lükkama nii rahandusminister Jürgen Ligi kui erakonnakaaslasest majandusminister Juhan Parts, kes polnud küll „põhimõtteliselt vastu”, kuid „asja on vaja veel arutada”. See oli kolm aastat tagasi. Sellest ajast pole tegelikult enam kordagi reaalselt sõna võetud, rääkimata tegutsemisest mõne riigifirma erastamiseks.
    Sunniviisiliselt börsile. Mida aeg edasi, seda enam tuleb tänulikult õhata, et Laari valitsemise ajal taasiseseisvuse alguses suudeti suur osa Eesti toonastest ettevõtetest ära erastada. Nüüd ei oleks enam selleks erilist lootust. Kujutage hetkeks ette, kui meil oleksid endiselt riigifirmad näiteks Kalev, Tartu Maja, Norma, Klementi, Mööblimaja, Tallinna Külmhoone, Eesti Näitused, Tamsalu Terko, Rakvere Lihakombinaat, Liviko, Emexi, Narva Kreenholm, Tarmeko, Eesti Telekom.
    Ilmselt oleks need kõik täna osutunud väga olulisteks avalike huvide realiseerijaks, millest ei tohi midagi erainvestoritele, meile müüa. Tuleb kahjuks tunnistada, et Eesti pole mitte mingis mõttes eriline hea oaas teiste riikidega võrreldes. Mida suurema käibe riigifirmad saavad ning mida organiseeritumaks muutuvad erakonnad, seda võimatum on ettevõtteid erastada. Isiklike, parteipoliitiliste ja huvigruppide huvide läbipõimumine riigiettevõtlusega saavutab taseme, kus vägivalda rakendamata erastamist läbi viia pole võimalik.
    Vägivalla all mõtleme kas riiki juhtima asuvat rahvusvahelist troikat (seda pole näha, Eesti riik on võlakoormuse asetanud eraisikute ja ettevõtete najale) või uue ideelise erakonna võimule pääsemist (ka seda pole ette näha). Seni poliitäri riigifirmadega jätkub.
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Jaapani jeen langes dollari suhtes kriitiliselt madalale tasemele
Jaapani jeen nõrgenes dollari suhtes kümnendat päeva järjest ja üks dollar maksab nüüd 158 jeeni, mis on Jaapani valuuta jaoks madalaim tase 34 aasta jooksul.
Jaapani jeen nõrgenes dollari suhtes kümnendat päeva järjest ja üks dollar maksab nüüd 158 jeeni, mis on Jaapani valuuta jaoks madalaim tase 34 aasta jooksul.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Parim noor juht: juhtimises on nagu spordis, hea kultuuriga meeskonnad on edukamad
Estanc AS kuulutati Eesti tööandja brändikonkursi „Unistuste tööandja 2024“ võitjaks, ettevõte on tuntust kogunud just oma paindliku ja inimkeskse juhtimise poolest.
Estanc AS kuulutati Eesti tööandja brändikonkursi „Unistuste tööandja 2024“ võitjaks, ettevõte on tuntust kogunud just oma paindliku ja inimkeskse juhtimise poolest.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Riigikohus: Raul Eamets rikkus toimingupiirangut
Riigikohus selgitas tänases otsuses, et kuigi Tartu Ülikooli endine dekaan Raul Eamets ei saanud tegu toime pannes aru selle keelatusest, ei välista see tema vastutust.
Riigikohus selgitas tänases otsuses, et kuigi Tartu Ülikooli endine dekaan Raul Eamets ei saanud tegu toime pannes aru selle keelatusest, ei välista see tema vastutust.
Kuidas valida just sinu äriga sobiv internetilahendus?
Internetiühendus on kaasaegses ärikeskkonnas kriitilise tähtsusega. Kuid millist tüüpi internetiühendus on äriklientide seas eelistatuim ja miks – kas juhtmevaba 5G või traditsiooniline kaabliga ühendus? Tele2 internetiteenuste äriarendusjuht Kristjan Orav aitab teemat avada.
Internetiühendus on kaasaegses ärikeskkonnas kriitilise tähtsusega. Kuid millist tüüpi internetiühendus on äriklientide seas eelistatuim ja miks – kas juhtmevaba 5G või traditsiooniline kaabliga ühendus? Tele2 internetiteenuste äriarendusjuht Kristjan Orav aitab teemat avada.