Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    IDEE: heade Eesti asjade kaubamajad Euroopasse

    Norra kõrgema kommertskooli (NHH) doktorant Dmitri Jegorov teeb ettepaneku luua heade Eesti asjade kaubamajad mõnes suures Euroopa linnas.

    Tugev sisenõudlus tugevdab ettevõtjaid, kes saavad nii veelgi paremad võimalused olla edukad välismaal. Head ühendused on aga kriitilised nii kaubavahetuse kui ka turismi seisukohast, mis peale otsese panuse SKTsse mõjub hästi riigi mainele ja seeläbi siin toodetud ja mujale eksporditud kaupade läbimüügile.
    Praegu on peamiste majandusraskuste tipus ilmselt nõrk sisenõudlus, mille taga on nii ebakindlus tuleviku suhtes kui ka lihtsalt väike sissetulek. Oleme nagu ühise vereringe kaudu ühendatud muu maailmaga. Ehk ainus, mida saame teha, on arendada edasi süsteeme, mis toetavad inimest töökoha kaotamisel vm viisil sissetulekust ilmajäämise korral. Kui inimene on kindel, et tal on ka töötuna midagi leiva peale panna (singi asemel vorsti), mõjub see sisenõudlusele positiivselt. Madala tulutaseme probleemi lahendamiseks aga võtaksin luubi alla alampalga.
    Rida uuringuid kinnitab, et alampalga tõusul ei ole kardetud negatiivset mõju üldisele tööhõivele. Teiseks, me ju ise ütleme, et soovime vabaneda odava allhankija mainest, aga arenenud Euroopaga võrreldamatu alampalk ei soosi investeerimist tootlikkuse tõstmisse. Kolmandaks,  just selle tööturusegmendi palgatõus tooks rohkem raha siseturule – väiksema sissetulekuga inimene kulutab iga päev suurema osa oma rahast kui jõukam kiht.
    Ka ei tohi unustada, et paljud ümbrikupalgad on “ümbrikus” vaid alampalka ületavas osas, ja kui sel juhul ei pruugi alampalga tõus tähendada palgatõusu, siis maksutulu kasvab. Alampalgapoliitika vajab hoogustamist, seni on riik alampalga määramisel jäänud kõrvalseisja rolli.
    Ekspordi tugevdamine on olnud kriisiaastatel riigi prioriteet ja edu selles vallas on tunnustust väärt. Siiski on meil küllaga kasutamata võimalusi. Reisides itta, leian hõlpsasti Eestis tehtud asju – nii toidu- kui ka tööstuskaupu. Läänes on tõenäosus neid poelettidel kohata väga väike. Ometi on just lääneriikidel kõrgem ostujõud. Toodete kvaliteedi pärast ei pea me häbi tundma – vähemalt toiduainete kohta võin kinnitada, et need on tasemel. Minu välismaal elavad sõbrad paluvad alati Eestist üht-teist kaasa tuua.
    Üks mõte, mis võib mõnele utoopiana näida, on heade Eesti asjade kaubamajad mõnes suures Euroopa linnas. Kui mõelda sellele, millised rahvamassid saaksid iga päev kas või poest mööda minnes näha, et selline riik on olemas ja seal valmistatakse häid tooteid, ei peaks me üldse muretsema selle ettevõtmise otsese kasumlikkuse üle. Eesmärk on nullis püsida, sest taotletav kasu oleks kaudne – meie riigi ja ekspordi promo. Seda ei tohi alahinnata.
    Alustada võiks Eesti toodangu lettidest mõnes suures kaubandusketis. Üksikul tootjal on kindlasti raske midagi sellist ette võtta, aga pundis oleks see mõeldav. Ja kindlasti ei toeta ma ajakirjandusest läbi jooksnud mõtet hakata Euroopas asuvaid välisesindusi koomale tõmbama. Saatkondade kaudu kaubandussidemeid edendavate ametnike arvu peaks hoopis suurendama, palgalisana võiks neid motiveerida konkreetsetest töötulemustest sõltuv preemia.
    Majandusedu seisukohalt on kriitilised küllaldased kvaliteetsed ühendused muu maailmaga, pean silmas eeskätt lennuühendusi. Kui ütleme, et tahame reisida Euroopa suurlinnadesse mugavate otsereisidega, siis see on üks asi. Hoopis teine lugu on siis, kui me soovime arendada Eestit nt konverentsiturismi sihtkonnana või targa investeerimiskeskusena, kus seda soosib vastav maksupoliitika. Sel juhul ei ole otselend tahtmise asi, vaid möödapääsmatu eeltingimus.  Siis ei peaks endalt küsima mitte seda, kust saada piisavalt reisijaid, kes Tallinnast või Tallinna kaudu lennata sooviksid, vaid kuidas leida mujal olevaid potentsiaalseid turiste, keda siia meelitada. Teatud tingimustel on lennuliinide (mitte-firmade) subsideerimine ELis lubatud ja selline lennunduse toetamine toob meile rohkem raha sisse kui tund aega lennujaamas passiv transiitreisija.
    Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Sampo Panga ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
     
     
    Autor: Vilja Kiisler, Dmitri Jegorov
  • Hetkel kuum
Tõnis Saarts: kaotus paneb Kaja Kallase suure surve alla Eesti 200 võitleb elu eest, Kesk tegi comeback’i
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Wall Streeti päev otsa kestnud pinev ootus lõppes lahja lõpuga
Investorid ja kauplejad jälgisid kolmapäeval pingsalt kahte sündmust, mis oma vormilt olid väga olulised, kuid sisuliselt staatilise loomuga ning midagi uut me peaagu teada ei saanudki.
Investorid ja kauplejad jälgisid kolmapäeval pingsalt kahte sündmust, mis oma vormilt olid väga olulised, kuid sisuliselt staatilise loomuga ning midagi uut me peaagu teada ei saanudki.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Wendre loob oma jaekaupluste võrgu
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Telia peakontor kärbib pinda veerandi võrra
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.