Naftanohikud globaalsel kohtumisel: sellist kriisi pole nähtud üheksakümnendate algusest

Mõned nädalad tagasi toimunud maailma varuagentuuride korralisel kohtumisel räägiti tavapäraste tehniliste küsimuste asemel kolm päeva ainult kriisist. 

Kohtumisel tõdeti ühiselt, et saabunud on aastakümnete suurim kriis vedelkütuse turul, tõdeb Varude Keskuse juht Ando Leppiman saates “Energiatund”. 

“Üldine tunnetus oli, et midagi ilusamaks lähiajal ei lähe,” märgib Leppiman. 

Rahvusvahelise energiaagentuuri energiajulgeoleku komitee esimees Priit Enok toob saate teises osas välja, et praegu on vedelkütusevarud Euroopas viie aasta keskmisest alumisest piirist veel 10% allpool ja see ei ole hea märk. 

“Reservid just diislikütuse toodete poole peal on selgelt alla tavapärast,” tõdeb Enok ja rõhutab, et kui säärane olukord jätkub, siis üks ennustus ütleb, et kusagil järgmise aasta kevadesse võiks see transformeeruda selliseks füüsiliseks puudujäägiks. 

“Mis iseenesest ütleb, et toodet kui sellist peaks turg ikka kätte saama, aga keegi ei ütle missuguse hinnaga. Toornaftat on, aga lõpptooted on need, mille üle käib kõva konkurents.”

Mis tähendab, et kevadeks võib diislikütuse füüsiline puudujääk olla Euroopas ikkagi nii terav, et hinda ei suuda enam keegi kontrollida, tõdeb Enok.

Saates selgitatakse, kuidas rahvusvahelised organisatsioonid ja valitsused püüavad varude vabastamisega turuhinda siiski stabiliseerida, kuid miks vaatamata sellele jäävad tuleviku hinnaprognoosid ebakindlaks, aga ka seda, ent kuidas otsesed kütuse hinnakontrolli mehhanismid riikides on riskantsed, kuna võivad süvendada kohalikku defitsiiti. 

Lisaks räägitakse lahti Eesti riiklike kütusevarude kasutamise põhimõtted ja selgitatakse, millistel tingimustel varusid turule müüakse.

Saadet juhib Lauri Leet.

Fotol Priit Enok 2020. aasta konverentsil esinemas.

Foto autor: Raul Mee.