Karl-Eduard Salumäe • 30. aprill kell 11:45

Eestis on rohkem pooltarku kui päris tarku hooneid

Hoone, kus automaatse valgustuse süttimiseks tuleb lipata teise tuppa, pole mitte näide nõndanimetatud targa maja puudustest, vaid tõestus, et poolik või veerand lahendus võib anda väga tobeda lahenduse, räägivad asjatundjad seekordses saates „Tark elukeskkond“. Projekteerimisfirma Esplan tegevjuhi Kadi Metsmaa, ABB müügispetsialisti Meelis Paasi ning arhitekti ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaani Andres Ojari jutust koorub välja, et praegu on Eestis rohkem pooltarku kui päris tarku büroo- või ühiskondlikke hooneid. Kuid selle üle, mida täpselt üldse targa majana mõista, võib debateerida. Ühes ollakse siiski üksmeelel: automaatikaseadmetest ja digitaalsetest lahendustest üksi ei piisa. Saates jagavad oma mõtteid ja kogemusi ka Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi projektidirektor Raul Prank ning hiljuti Kuldmunaga pärjatud Paksu Margareeta digilahenduste väljatöötaja Mikk Meelak. Täispikk intervjuu mõlema mehega on leitavad Äripäeva veebist. Jutuajamist juhib Karl-Eduard Salumäe.

Eestis on rohkem pooltarku kui päris tarku hooneid
Eestis on rohkem pooltarku kui päris tarku hooneid30.4.2020
Hetkel kuum