Küberkaitse tipptegija hoiatab: väikeäri ja jaeinvestor satuvad üha enam kelmide ohvriks

Viimastel aastatel on investeerimiskelmuste arv selgelt kasvanud, mis annab märku rünnakute muutumisest professionaalsemaks, ütles end Eesti e-entusiastiks ja hingelt kübersaadikuks nimetav Anett Numa.

“Investor Toomase tunni” raadiosaates rõhutas Anett Numa, et digitaalsete investeerimisportfellide turvalisus on eelkõige korrelatsioonis investori küberhügieeniga, mis algab ülilihtsatest käitumisharjumustest, nagu süsteemide uuendamine või tugevate paroolide kasutamine. Eksperdi sõnul esineb enim rünnakuid krüptoplatvormidel, mille vältimiseks andis ta soovituse kontrollida investeerimisplatvormide päritolu.

“Väga soovitan kontrollida, kas investeerimisplatvorm vastab Euroopa regulatsioonidele või kuulub see tegelikult mõnele riigile, kes võib-olla tahab meie finantsandmeid kurjalt kasutada ‒ on see siis Venemaa, Valgevene või [tasub] vaadata Hiina poole.”

Saate teises pooles keskenduti Eesti ettevõtete küberturvalisuse tasemele, mille suurim valupunkt on Numa sõnul väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.

“Põhjus on kõigepealt nende mindset, miks keegi mind ründama peaks, ja teiseks piiratud rahaline ressurss,” rääkis Numa, kuid tõi välja, et riik pakub palju erinevaid toetuseid. “Järjest rohkem me ka näeme kelmide kasvavat huvi väikeste ettevõtete vastu.”

Numa rõhutas ettevõtete jaoks iga-aastaselt oma turvanõrkuste kaardistamise olulisust, millele lisaks tasub teha kindlaks, mis neil on kaotada. “Samuti on nii oluline rakendada just sellist traditsiooni, et igal aastal korraldataks töötajatele koolitus või õppus.”

Lisaks mainis ekspert, kuidas riiklikul tasandil on välja töötatud kübervastupidavuse miinimumstandardid, mis võib ehk tunduda ka tobeda ja tüütu kohustusena. “Seda nimetatakse miinimumstandardiks põhjusega, näiteks RIA kübertest on bare minimum ja tegelikult peaks miinimum olema ka teadmine, et küberrünnakud on möödapääsmatud.” Samuti tuletas ta meelde, et küberturvalisus ei saa olla vaid IT-osakonna probleem, vaid küsimus juhtkonna tasandil.

Numa karjäär kübervaldkonnas sai alguse seitsme aasta eest, kui Prantsusmaal kõrgharidust omandades pani ta tähele sealset suurt bürokraatiat võrreldes kodumaise digimaailmaga. Eestisse naastes, asus ta e-esitluskeskuse diginõuniku positsioonile, kus õppis e-lahenduste küberturvalisust veelgi enam hindama. Samuti on ta kujundanud poliitikat kaitseministeeriumis NATO ja Euroopa Liidu küberkaitse valdkonnas ning praegu juhib rahvusvahelisi suhteid küberturbe-ettevõttes Neverhack.

Saadet juhtis Merian Tiirats.

Foto autor: Andres Laanem