Värskest tööstusuuringust paistab mõõdukat optimismi, aga ka kriitilisi murekohti

“Sel aastal oli tulemusi eriti põnev vaadata, sest läksime uuringuga liikvele pärast seda, kui Iraani sõda oli veebruari lõpus alanud,“ sõnas Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe värsket tööstusettevõtete uuringut tutvustades.

Uuring saadeti ettevõtetele välja märtsi alguses ja vastused laekusid aprilli esimese pooleni. “Vaadates tulemusi, siis ma ütleks, et minu jaoks andsid need mõõdukalt optimistliku signaali. Kui me räägime ikkagi puhkenud sõja kontekstis, mis jällegi tarneahelaid ja energiahindasid oluliselt mõjutavad, et Eesti tööstusettevõtted plaanivad ikkagi nelja protsendi jagu nii käivet kui tootmismahte kasvatada, siis ma ütleks, et see on väga hea tulemus,“ lisas Kirsimäe.

Kirsimäe nentis, et samas kumas vastustest arusaadavalt ka palju ebakindlust. “Mul oli ka hea võrdlusbaas võtta ja vaadata nelja aasta tagust uuringut aastast 2022, mil algas sõda Ukrainas. Ma ütleks, et võrreldes selle ajaga on näha, et meie ettevõtted on tänasteks ohustsenaariumideks palju paremini valmis,“ märkis ta.

Tööstusuuringust selgus, et küberriskid on olulised kasvanud ja enam kui veerandit uuringus osalenud ettevõtetest on rünnatud. “Uus trend on see, et Euroopas on järjest levimas nii-öelda kauba väljapetmised, mille jaoks luuakse kodulehekülgesid ja võltsitud identiteete. Uue ostja puhul tasub alati ka need riskid läbi mõelda, et ära kaardistada, kellega ikkagi usheldakse ja millega see ettevõte tegeleb,“ hoiatas Kirsimäe.

Uuring näitas, et tööjõu ehk valdkonna spetsialistide leidmine on ettevõtete jaoks keerulisemaks muutunud. Kui mullu ütles 18 protsenti ettevõtetest, et tööjõupuudus ei ole nende jaoks piirav, siis sellel aastal oli see näitaja vaid 12 protsenti.

“Tööjõupuudus on selgelt süvenenud. Väga selgelt kumab tulemustest, et kui ettevõtted hakkavad spetsialisti otsima ja eriti kvalifikatsiooniga inimest, siis valikuring on väga kitsas,“ lisas Kirsimäe.

Saadet "Tööstusuudised eetris" juhtis Harro Puusild.