Lähis-Ida asjatundja Peeter Raudsik usub, et Iraani naabrid ei taha eskaleeruvasse konflikti sekkuda ja regionaalset sõda Iisraeli rünnakust ei puhke.
"Täpselt nagu Venemaa puhul pole põhjust arvata, et see peaks vallandama mingi laiema konflikti," rõhutas Raudsik "Äripäeva arvamusliidri" saates. "Pärsia lahe riigid teevad kõik endast oleneva, et ennast sellest distantseerida."
Raudsik usub samas, et Iraani vastulöök ei piirdu tänase droonirünnakuga, milles osales sadakond Ukraina sõjas kurikuulsaks saanud Shaheedi. Ent tõenäolisem on see, et rünnak toimub väljaspool Iisraeli – näiteks mõne rühmituse abil pantvangide võtmisega.
"Me teame, kui tundlikud on Iisraeli poliitilised jõud ja kodanikud pantvangide võtmise suhtes," selgitas ta.
Raudsiku sõnul on Iisraeli ja Iraani vaheline konflikt, mis sai alguse 1979. aasta islamistliku revolutsiooni järel, väljunud etteaimatavatest raamidest ja tulevik on ennustamatu. Kuid nii nagu Ukraina sõjaski, paljastavad Iisraeli löögid hoopis viimaste aastakümnete retoorilist õõnsust.
"Me näeme, et riigid, mis on mõjunud ähvardavalt ja rääkinud sellest, kuidas nende ründamisele on enneolematud tagajärjed – nende jutt on õõnes, seal on palju õhku. Seda õhku lasevad ukrainlased välja Venemaast ja Iisrael Iraanist."
Iisraeli tõukab tagant ka arusaamine, et Hamasi ja Hezbollah' tasalülitamine ja Assadi režiimi lagunemine Süürias on unikaalne moment.
"Strateegilises plaanis on Iisraelil ajaaken, kus nn Iraani küsimus lõplikult lahendada ... sest nad tegelikult ju ei tea, millal uuesti – kui üldse – selline võimalus võiks avaneda."
Intervjuus rääkis Raudsik sedagi, milline on sõjategevuse laiem majanduslik mõju. Küsis Indrek Lepik.
Fotol naine Iraani kõrgeima usujuhi ajatolla Ali Khamenei pildiga. Autor: AP/Scanpix
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.