Kaarel Kotkas pääses tänu aktsendile napilt petuskeemist. “See lähenemine oli midagi täiesti uut”

Kõigepealt tuli kõne tavapäraselt Eesti telefoninumbrilt: helistaja tutvustas end Tartu maakohtu ametnikuna ja teatas, et ettevõttele on saabunud tähitud kiri, mis toimetatakse kulleriga kätte, meenutas Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi petuskeemi, mille küüsi hiljuti sattus.

Kui Kristi Saare kontorisse astus, oli kirjanik Heli Künnapas juba pikemat aega telefoni otsas. Vestlus tekitas Saarel kahtlusi ja peagi sai selgeks, et tegu on osava petukõnega. „Ma lihtsalt füüsiliselt võtsin Helilt selle telefoni käest ära ja panin kõne kinni,“ meenutas Saare juhtunut Äripäeva raadios.

Äripäeva Läti projekti juht Andrus Vaher rääkis kesknädalases hommikuprogrammis üksikasjalikult, kuidas ta värskelt netikelmide saagiks langes.

AI-buumiga tulnud kiire kasv viis isikutuvastamise teenust pakkuva Veriffi aasta keskel “iseseisvuspäevani”, kus ettevõte jõudis kasumisse.

Andmekeskuste investeeringute Eestisse jõudmine ei sõltu üksnes riigi energiapoliitikast. Määravaks võib saada see, kas kohalikud omavalitsused suudavad kiiresti välja pakkuda sobivad asukohad, korraldada menetlusi paralleelselt ning selgitada kogukonnale suure digitaristu projektiga kaasnevaid positiivseid külgi. Just praegu on parim aeg n-ö rongile hüpata, sest hiljutised Google’i megainvesteeringud Soome on toonud ka Eesti rohkem välisinvestorite huviorbiiti. Soome ja Rootsi edulugu tugineb majanduspoliitikal, mille vundamenti on laotud üle kahekümne aasta, kuid Eestilgi on omad trumbid varuks.