Paari nädala pärast toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste eel ütleb politoloog ja teadur Lauri Peterson, et kliimapoliitika kahvatub toimetuleku ja julgeoleku kõrval, nagu on märgata riigipoliitikas.
"Ma ei märganud, et valimisprogrammid rõhutaksid üldist lähenemist kliimapoliitikale või oleks süsteemne arusaam sellest, kuidas me kliimakriisi lahendame," rääkis ta saates "Kestlikul kursil".
Ühest küljest ei keskendu poliitikud kliimale, teisalt ei nõua seda ka valijad. Miks peaks poliitik rääkima kliimast, kui inimesed muretsevad, kas nad tulevad majanduslikult toime ja pääsevad bussiga arsti juurde või jookseb küla elanikest tühjaks?
"Meil on nii palju kriise korraga, et valijatel on raske keskenduda. Kliimakriis tuleb viimase teemana tänu sellele," nentis Peterson, kuid lisas, et kliima on tihedalt seotud teiste suurte probleemidega nagu sõjad, inflatsioon ja takistused tarneahelates.
Räägime lähemalt neljast valimisprogrammides esile kerkinud teemast, mis keskkonda puudutavad: energeetika, transport, linnaruum ja rohealad ning hooned. Samuti sellest, kuidas erinevad need teemad linnas ja maal.
Juttu tuleb ka sellest, millised erakonnad näevad taastuvenergias võimalusi, kes tahab jätkata põlevkiviga ning kes rohepöörde ümber keerata.
Saadet juhib Karmen Laur.
Pildil Enefit Greeni tuule- ja päiksepark Pakri poolsaarel, foto autor on Andras Kralla.
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.