Saksa investorid leidsid Bondora

Kui Pärtel Tomberg (29) 2007. aasta lõpus interneti avarustesse laenuturu asutas, räägiti temast kui noorest finants- ja IT-geeniusest, kes asub pankadelt raha ära võtma. Jutt oli suur, vähesed uskusid tollal laenuturu võimalikkusesse sellisel kujul, skeptikud arvasid, et tegemist on järgmise start-up hype’iga. “Algus oli rabe nagu algused ikka, aga kümne aastaga olen palju õppinud. Bondora on alles poolel teel, esimene etapp on läbitud – ettevõte on kasumis, Eestis oleme väikelaenude turul tipus (toim. Swedbank ja Bigbank järel kolmandad) ja meil on tekkinud üle maailma kindel baas investoreid, kes meid usaldavad,” sõnab Pärtel. Just välisinvestorite kiire kasv on andnud Bondora meeskonnale kindluse, et põhifookus äri arendamisel läheb Eestist välja.“Meie äri on igas mõttes piirideta – investeerimine toimub riikide üleselt ja mitte miski ei piira meil kasvamast, kus iganes me ka potentsiaali ei näe,” jätkab Pärtel. Bondora jaoks on Eesti kodu, siit käib juhtimine ja arendus, aga turg on globaalne. “Meie töövahenditeks on meie pea ja internet. Seega päriselt, no limits!”Tõsiseltvõetava globaalse äri potentsiaali kinnitavad tänased 85st riigist tulnud investorid. Viimase aasta suurim kasv on tulnud aga Saksamaalt, moodustades 19% Bondora aktiivsetest investoritest, aga ligi 60% uutest investoritest. “Keskmine saksa investor alustab Bondoras 800 euroga, lisades seejärel iga kuu oma kasvukontole juurde ca 200 eurot. Kui on tark koguja, siis on ta plaan vähemalt viis aastat, mis omakorda tähendab seda, et perioodi lõpuks on ta kokku kogunud 16 150 eurot, millest kasum 3 350 eurot. Ja ma arvutasin praegu konservatiivse kasvuga 9% aastas, paljud kliendid teenivad Bondoras tegelikult üle 12%,” teeb Pärtel kiire näitliku arvutuse statistika põhjal, mis talle detailselt reaalajas sisse tuleb. Bondoras tehakse otsuseid ainult numbriliste tõestuste põhjal.

Seisev raha pangakontolt Bondorasse

Täna on Bondora oma investorite profiili sõnades ümber kujundamas investorist kogujaks. Teisisõnu tahab Bondora olla atraktiivne ka nendele inimestele, kes harjumuspäraselt oma raha pangahoiusel 0,05 protsendilise “kasvuga” hoiavad ja ei tule selle pealegi, et investeerimine oleks kasulikum valik. “Vähesed oskavad objektiivselt seletada, kuidas pensionifondid ja indeksfondid raha teenivad või miks aktsiahind täna üles või alla liikus. Aga märksa lihtsam on seletada, kuidas teenib inimene tulu laenuportfellist – näiteks antakse välja 1000 laenu, sellest 100 inimest ei maksa tagasi, kuid ülejäänud maksavad. Need ülejäänud maksavad laenu intressiga ja sellest teenibki investor tulu, mis katab ka maksmata laenude kahjumi.”  Bondoras on raha kasvatamine väga lihtsaks tehtud ja see peaks olema arusaadav ka kõigile neile, kes igapäevaselt aktsiaturgudega ei tegele.  “Seepärast me nüüd asumegi rääkima investeerimisest lihtsustatud kujul – tule koguma ja kasvatama. Pangahoiusel istuv raha võrdub teenimata jäänud tuluga,” on Pärtel konkreetne.“Bondora ei ole ja ei saa traditsiooniliseks pangaks. Ilmselt peame küll laenuäri laiendamiseks ühel hetkel pangalitsentsi taotlema, kuid see on minu jaoks pelgalt tehniline detail, sest me oleme oma tegevuses juba täna nagunii kordades läbipaistvamad kui pangad. Bondora on ja jääb kanaliks, mis aitab nii pangakontol või sukasääres seisvat raha omavat inimest kui laenuvajadusega inimest -  kõik saavad paremat teenust kui nad saaksid meie konkurentide juures. Meie tuleviku ideaalmudel on see (toim. ja võtab taskust välja oma nutitelefoni) -  siin on kaks nuppu, millest üks ütleb “investeeri laenudesse” ja teine “võtan laenu” - esimest neist kasutab Jörg Saksamaalt ja teist Jussi Soomes.”