Advokaat: töötasu hüvitist peavad saama ka võõrtööjõudu kasutavad ettevõtted
Advokaadibüroo LINDEBERG on äsja andnud soovitusi oma klientidele, näiteks tööstusettevõtetele, seoses eriolukorra, töötasu hüvitise ja võõrtööjõu teemaga, räägivad vandeadvokaat Keijo Lindeberg ja advokaat Aldo Vassar.
Ühel Eesti tööstusettevõttel oli järgmine olukord: oodatud võõrtöölised olid just Eestisse jõudmas, nad olid oma kodumaalt juba välja sõitnud, kui Eesti valitsus kuulutas välja eriolukorra.
Inimesed jõudsid Eestisse kohale, olid juba tööle vormistatud ehk ka Politsei- ja Piirivalveametis lühiajaliselt tööle registreeritud ja siis selgus äkki, et neile ei olegi loodetud tööd anda, sest tööstusettevõtte tellimustele, kus oli inimesi vaja rakendada, tõmmati neist mitte olenevatel põhjustel pidurit. Samas on tegemist ajutise olukorraga ning tööandja on kindel, et juba mõne kuu möödudes senises mahus tootmistegevus jätkub.
See probleem ei puuduta üksnes võõrtööjõudu, vaid kõiki ettevõtteid, kes on vahetult enne eriolukorra tekkimist võtnud tööle uusi töötajaid.
Nüüd tekkis kliendil küsimus, kas töötukassa neile ka sellises olukorras töötasu hüvitist maksab. See probleem ei puuduta üksnes võõrtööjõudu, vaid kõiki ettevõtteid, kes on vahetult enne eriolukorra tekkimist võtnud tööle uusi töötajaid. Võõrtööjõu puhul on aga tööandjate olukord eriti keeruline, kuna võõrtööjõu leidmiseks on tehtud suuri kulutusi. Lisaks on tööandjatel kohustus tagada võõrtööjõule seaduses sätestatud minimaalne töötasu (hetkel 1428 eurot bruto), mistõttu üldjuhul pole tööandjatel võimalik kohaldada töölepinguseaduse § 37, mis käsitleb töötasu vähendamist, vaid üksnes sama seaduse § 35, mis reguleerib töötasu säilitamist.
Oleme seisukohal, et hüvitist tuleks tasuda sõltumata sellest, kas töötaja on olnud tööl ühe päeva, ühe aasta või pikema perioodi. Hüvitise eesmärk on toetada mh tööandjaid, kellel pole tööd anda, aga kes pole töötajate palka vähendanud ning säilitavad keskmist töötasu.
Oleme seisukohal, et hüvitist tuleks tasuda sõltumata sellest, kas töötaja on olnud tööl ühe päeva, ühe aasta või pikema perioodi. Hüvitise eesmärk on toetada mh tööandjaid, kellel pole tööd anda, aga kes pole töötajate palka vähendanud ning säilitavad keskmist töötasu. Arvestades võõrtööjõu leidmisega seotud kulutusi, oleks äärmiselt ebaõiglane asuda seisukohale, et värskelt ettevõttega liitunud töötajatele hüvitist ei maksta.
Kohtupraktika selles vallas tänasel päeval puudub. Võib aga eeldada, et juba lähiajal võivad esimesed vaidlused sel teemal kohtusse jõuda.
Tööõiguse, hüvitiste, äriõiguse ja kohtuvaidluste teemadel saab abi Advokaadibüroo LINDEBERG Tallinna, Tartu ja Pärnu kontoris töötavatelt advokaatidelt, samuti turvaliselt Skype, Facetime, telefoni ja e-posti teel.
Loe lisaks: www.lindeberg.legal
