Artikkel
  • Eestlased olümpiamängudel: kui edukad on Eesti sportlased?

    Eesti Olümpiakoondise võistlusvormi esitlus Foto: Priit Mürk/ERR

    Juuli lõpus startivate Tokyo olümpiamängude pärast on ka eestlastel põhjust end teleri ette sättida: Tokyo 2020 olümpiamängudel osalevad mitmed säravad Eesti sportlased, kes võivad tuua meie kodumaale au ja uhkust.

    Ehkki Eesti on väike, on meie pisike kodumaa saavutanud olümpiamängudel korduvalt suurt edu, seda nii tali- kui ka suveolümpiamängudel. Alljärgnevas artiklis teeme ülevaate eestlaste mineviku olümpiaedust ning räägime ka sellest, kellele tasub tänavu Tokyo olümpiamängudel pöialt hoida.
    Millistel spordialadel Eesti on osalenud?
    Eesti on osalenud olümpiamängudel juba 1912. aastast saati, ehkki mõistagi suur osa sellest polnud iseseisva Eesti ajal. Pärast 1991. aasta iseseisvumist on Eesti osalenud eranditult kõikidel olümpiamängudel ning on tihtipeale ka võitnud medaleid.
    Kuigi aja jooksul on osaletud kümnetes valdkondades, on Eesti jaoks olnud kõige edukam maadlus, suusatamine, tõstmine ja kergejõustik – viimane on toonud meile isegi Gerd Kanteri abil hiljuti medali. Suusatamine on ilmselt paljude jaoks kõige tuntum medalitooja, kuna kõigile teadaolevalt võitsid Veerpalu ja Šmigun mitmeid medaleid suusatamises.
    Mõnevõrra üllatuslikult on Eesti osalenud aja jooksul isegi sulgpallis, jalgpallis ja isegi iluuisutamises. Tänaseks on aga tähelepanu läinud jällegi kergejõustikule, sõudmisele ja maadlusele, mis on ilmselt Eesti suurimad tugevused. Paraku tundub, et suusatamine on hetkel valdkond, mis tuleb Eestil mõneks ajaks unustada, ent see-eest saame pöidlaid hoida suveolümpiamängude ajal.
    Mis puudutab 2021. aastal toimuvaid Tokyo olümpiamänge, siis ka see kord teeb Eesti natuke ajalugu. Nimelt, tänavu osaleb Eesti esmakordselt olümpiamängudel koolisõidus, olles esindatud tänu Dina Ellermannile. Dina on paljudele tuntud nimi ratsutamiskommuunis ning ka talle pannakse üsna suured ootused. Veelgi lahedam fakt: Tokyo olümpiamängudel osaleb Eestis sündinud hobune Donna, kellest saab seega esimene Eestis sündinud ja olümpiamängudel käinud ratsu.
    Eesti olümpiamedalid
    Hoolimata väikesest suurusest on Eesti olnud olümpiamängudel tegelikult üpris edukas. Kokku on Eesti saanud olümpiamängudelt 78 medalit, millest 26 on olnud kuldmedalid. Suisa 69 medalit on napsatud suvistelt olümpiamängudelt, mis tähendab, et ka tänavu on Tokyo olümpiamängudele võimalik panna natuke suurem edukaal.
    Eesti sportlased on olnud väga mitmekülgsed, võites kuldmedaleid mitmetes üllatuslikes valdkondades. Tubli sooritus on olnud eriti just kergejõustikus, kust on pärit ka Eesti viimane kuldmedal: selle võitis Gerd Kanter 2008. aastal Pekingis. Eesti olümpiasoorituse algusajal oli parim sooritus aga Kreeka-Rooma maadluse valdkonnas, mille eest on Eestisse tulnud suisa 4 kuldmedalit.
    Kuigi kuldmedalid on kenad, siis ei tasu unustada ka hõbemedalikohti, mis on võrdväärselt tublid. Eesti on suveolümpiamängudel võitnud hõbemedali 20 korral, neist viimati 2012. aastal Londonis, mil Heiki Nabi võitis hõbemedali Kreeka-Rooma maadluses, taastades Eesti tugeva nime selles valdkonnas. Hõbemedaleid on napsanud endale ka Veerpalu ja Šmigun, kes tundusid vahepeal olevat justkui ehtsad medalivabrikud.
    Vaid ühe korra on hõbemedal võidetud poksis – seda 1936. aastal Berliinis.
    Mis puudutab pronksmedaleid, siis viimati toimunud suveolümpiamängudel võitis Eesti pronksmedali sõudmises paarisaerulise neljapaadi valdkonnas. Samas valdkonnas tegutsetakse ka tänavu, seega tasub pöidlaid pihus hoida – võib-olla võidame ka tänavu mõne medali.
    Fenomenaalsed olümpiavõidud
    Kõige edukam olümpiamängusaak on ilmselt olnud 2006. aasta Torino olümpiamängude võidusaak, mil Veerpalu võitis kuldmedali 15 km klassikatehnikas ning Kristina Šmigun napsas endale kaks kuldmedalit – neid fenomenaalseid võite mäletavad ilmselt kõik eestlased.
    Selle kõrval on ilmselt paljudele võõras 1968. aastast pärit kuldmedal vehklemises: Svetlana Tširkova tõi Eestisse võidu naiskondlikus floretis. Tegemist on tänase päevani ainsa kuldmedaliga vehklemises Eesti jaoks!
    Iga eestlane peaks samuti teadma Eesti esimest kuldmedalit olümpiamängudel: selle sai 1920. aastal Alfred Neuland, kes võitis kergekaalu kategooria tõstmises.
    Kumb on parem: suveolümpiamängud või taliolümpiamängud?
    Eestlased on aja jooksul osalenud edukalt nii suve- kui ka taliolümpiamängudel, ent vaadates medalisaaki, on selge, et suveolümpiamängud on Eesti koondise jaoks alati olnud edukamad. Selle põhjus peitub ilmselt mitmekesisuses: Eesti koondis on alati esindatud mitmetel spordialadel, seejuures eriti just maadlusel ja kergejõustikul, mis on kümnete aastate jooksul Eesti sportlaste seas tugev olnud.
    Sama tugev oli kunagi ka suusatamine, ent viimaste aastate sündmuste valguses tuleb paraku suusatamise potentsiaal momendil unustada. Kui kõrvale jätta suusatamisest võidetud medalid, on Eesti alati olnud edukas just suveolümpiamängudel, seda peaaegu igas valdkonnas, kus osaletud on. Alates kuldmedalitest kuni pronksmedaliteni: Eestile on tulnud pea igal osalemisel mõni medal.
    Seetõttu on ka tänavu Tokyo olümpiamängudel medalilootus väga suur. Eesti koondis osaleb mitmetel spordialadel, kus oleme varemgi tugeva sooritusega olnud ning kõigele lisaks osaleme seekord isegi ratsutamisvaldkonnas. Tänu tugevale koondisele ning mineviku heale sooritusele võib igati öelda, et suveolümpiamängud on eestlaste jaoks alati edukamad ning võimalused on igal juhul kõrgemad.
    Kes on Eesti medalilootused Tokyo olümpiamängudel 2021. aastal?
    Tokyo olümpiamängudel on ilmselt Eesti suurim olümpialootus maadleja Epp Mäe, kelle käes on hetkel isegi Euroopa meistritiitel. Maadlus on alati olnud eestlaste tugev valdkond ning seega võime näha suurepäraseid tulemusi ka Mäelt.
    Tugevat sooritust oodatakse ka paarisaeruliselt neljapaaditiimilt: nad võitsid Euroopa meistrivõistlustel pronksi, ehkki nad on üsna tagasihoidlikud oma olümpiapotentsiaali suhtes.
    Kümnevõistleja Maicel Uibo on samuti tugev konkurent, ehkki ta sai hiljuti vigastada, mistõttu ei pruugi tema võimalused olla nii kõrged. Siiski on ta olnud tugev ja saavutas Doha MM-il hõbemedali.
    Paljude jaoks natuke tahaplaanile jäänud epeenaiskond on samuti suure potentsiaaliga, eriti kuna valdkonnas pole nii tihe konkurents kui võib-olla mõnel teisel spordialal. Samuti tasub pilgud heita koolisõidule: tegemist on siiski esimese korraga kogu ajaloos, mil Eesti osaleb ratsutamises! Eesti spordisõbrad panevad aga suurima medalilootuse siiski Epp Mäe sooritusele.
    Eesti sportlaseid leiab võistlustulest pea igal päeval alates avapäevast: kokku kuulub Eesti koondisesse tänavu 33 sportlast, kõige tugevama esindusega on seejuures kergejõustik. Kokku osaleb Eesti 14 spordialal.
    Üks kõige tulisemaid võistluspäevi saab olema 1. august, mil Ksenija Balta võistleb kaugushüppes ning Epp Mäe tegutseb naistemaadluse kategoorias. Konkurentsis on eestlaseid aga rohkelt, seega tasub pilku peal hoida nii teleekraanil kui ka uudistel – võib-olla tuleb Eestisse järjekordne olümpiamedal just Tokyost.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Autoaktsiad: GM rõõmustas investoreid, Tesla kurvastas
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.