Üks põhiseadus, kolm vannet

Ma olen tõotanud kaitsta Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda kolmel korral — kaitseliitlase, reservohvitseri ja vandeadvokaadina. Tänase vande andsin ajal, mil meie idanaaber on valla päästnud suurima sõja Euroopas pärast teist maailmasõda, tungides alatult kallale Ukrainale.

1941. aastal (teadaolevalt) küüditatud 33 Eesti advokaadist 9 hukati, 20 suri vangilaagrites ja vaid 4 naasis kodumaale. Küüditatud advokaatide seas oli 9 ohvitseri, kes kõik kaotasid nii oma vabaduse kui elu. Täna on Eesti Advokatuuri liikmeskonnas ~40 reservohvitseri (kellest kolm kaitsevad põhiseaduslikku korda advokaadibüroos TRINITI) ning hulk reservis olevaid allohvitsere ja sõdureid.

Advokatuuriseadus kohustab ja õigustab advokaati olema õigusteenust osutades sõltumatu ning juhinduma vaid seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi kutse-eetika nõuetest ning headest kommetest ja südametunnistusest. Advokatuuri eetikakoodeks lisab keelu alluda õigusteenust osutades avaliku arvamuse, riigi- ja kohaliku võimu ega ametiasutuste ja -isikute survele, samuti mistahes muule otsesele või kaudsele mõjutamisele, mis kahjustab advokaadi sõltumatust kutsetegevuses. Nii seadus kui koodeks keelavad advokaadil tegutseda kutsealal, mis on vastuolus sõltumatuse põhimõttega. Samuti keelab advokatuuriseadus advokaadil töötada töö- või teenistuslepingu alusel mistahes ametikohal peale nende, mis nõuavad ülikooli õigusteaduse õppekava täitmist, kusjuures tööandja tegevusalaks ja töö sisuks ei tohi sel juhul olla õigusteenuse osutamine kolmandatele isikutele.

Kaitseliidu tegevliikmeks olev advokaat peab aeg-ajalt täitma teenistuskohustust; Kaitseväe reservis olev advokaat võidakse kutsuda reservteenistusse, st õppekogunemistele ja lisa¬õppe-kogunemistele. Kuna nii Kaitseliidus teenistuskohustust täites kui Kaitseväes reservteenistuses olles peab isik täitma kõiki oma ülemate seaduslikke käske, ei saa sõltumatusest sel ajal rääkida. Samas pole kummalgi juhul tegemist töötamisega töö- või teenistuslepingu alusel ega õigusteenuse osutamisega. Ja kuna teenistuses olek on ajaliselt piiratud oluliselt vähem kui kuue kuuga (tavalistele õppekogunemistele võib reservis oleva ohvitseri kutsuda kuni 30, allohvitseri kuni 21 ja sõduri kuni 14 päevaks ning lisaõppekogunemistele kuni 60 päevaks), ei too vabatahtlikuna Kaitseliidus tegutsemine ega reservõppekogunemistel osalemine kaasa ka vajadust advokaadi liikmesuse peatamiseks advokatuuris.

Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal võidakse kaitseväekohustuslane (sh reservis olev isik või sõjaaja ametikohale nimetatud Kaitseliidu tegevliige) võtta tegevteenistusse, st täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid, kusjuures nende ülesannete täitmise ajaline kestus ei ole ette teada. Sõda lõppeb siis, kui ta lõppeb.

Advokatuuriseadus sõja ja rahu küsimusi ei käsitle. Küll aga on seal ette nähtud, et advokaadi liikmesus advokatuuris peatatakse, kui ta astub avalikku teenistusse. Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt kohaldatakse tegevteenistusele avaliku teenistuse seadust KVTS-s sätestatud eristustega. Advokaadi astumisel avalikku teenistusse — seega ka sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma — võib advokatuuri juhatus tema liikmesuse oma otsusega tähtajatult peatada ning pärast liikmesuse peatamise aluse äralangemist peab juhatus advokaadi liikmesuse taastama.

Advokatuuri kodukorra kohaselt peab advokaat esitama advokatuuri juhatusele kirjaliku avalduse oma liikmesuse peatamise kohta, kui tema suhtes esineb advokatuuri liikmesuse peatamise alus. Kui advokaat jätab aga avalduse esitamata, võib juhatus peatada tema advokatuuri liikmesuse ka omal initsiatiivil. Avalikku teenistusse astumisel vabaneb advokaat ka advokatuuriseaduses ette nähtud täiendusõppe kohustusest, kuid liikmemaksu peab ta üldkogu kehtestatud määras siiski edasi maksma.

2021. aasta märtsis otsustas Eesti Advokatuuri üldkogu, et alates 01.04.2021 on peatatud liikmesusega advokaadi liikmemaksu suuruseks pool kehtivast liikmemaksu määrast. Tänavuse aasta lõpuni tähendaks see kaitseväeteenistusse mobiliseeritud vandeadvokaatidele 30 eurot kuus ja alates järgmisest aastast 35 eurot kuus. Arvestades, et sõjaaja ametikohtade palgaskaala ulatub 800-st 3 800 euroni, jaksaksid ilmselt kõik mobiliseeritud advokaadid selle liikmemaksu ka ära maksta, kuigi loodetavasti märkab üldkogu neile erandi kehtestada.

Samuti on advokatuuril vaja plaani selleks, kuidas korraldada õigusteenuse osutamine ajal, mil need meie hulgast, keda Sir Winston Churchill on nimetanud kahekordselt kodanikeks — reservistid — kaitsevad Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda muude kui advokaaditöös tavapäraselt kasutatavate meetoditega.

Muidugi loodame, et neid plaane ei lähe kunagi vaja. Aga… si vis pacem, para bellum.