Hulgifirmad uusi üritajaid ei salli

Kui viis-kuus suuremat firmat hõivavad 20% Eesti hulgimüügiturust, siis ülejäänu jagavad omavahel väikesed firmad. Erilist leevendust ei toonud ka suure hulgifirma Agrosif pankrotistumine, sest tema klientide ületulekut teised firmad ei tajunud.

Hulgifirmasid on kahte tüüpi. Ühed on passiivset müüki etendavad cash and carry-tüüpi hulgilaod, mis on mõeldud väiksematele jaekaupmeestele ja restoranidele ning kutsuvad kliente veeretama suuri ostukärusid riiulite vahel ja valima meelepärast kaupa. Tallinnas on sellised näiteks AS K-Hulgimüük ja AS Kaupmees.

Teist tüüpi hulgifirmad harrastavad aktiivset müüki oma müügimeeskonnaga. Viimaste seas on ka Eesti turul esikoha pärast võistlevad AS Smarten ja OÜ Jungent. Firmad kuuluvad noortele meestele Indrek Prantsile ja Jaanus Krigolsonile, kes töötavad oma ettevõtete tegevjuhtidena ja tunnevad üksteist eraelus kasvõi ühistest õpinguaastatest.

«Konkurents on võrreldes kahe aasta taguse ajaga kindlasti tugevnenud,» nendib Smarteni juhatuse esimees ja üks kolmest omanikust Indrek Prants. «Kaks aastat tagasi oli nii jae- kui hulgikaubandus arengufaasis, esimesed julgemad saavutasid tuntava edumaa. Oleme isekeskis mõelnud, kas praegu saaks sellise äriplaaniga nagu Smartenil on, välja ujuda -- tunduvalt raskem oleks,» räägib Prants. Praegu oleks tema sõnul vaja alustada unikaalsete toodetega, mida inimesed kuskilt mujalt ei saa osta.

Smarten kaupleb 1200 tootenimetusega, Jungent vaid 150 tootega. Smarten kavatseb nomenklatuuri vähendada, et keskenduda oma tegevjuhi lemmikväljendit kasutades «juhtivatele brändidele», s.o tugevat reklaamitausta omavatele ja tarbijale tuttavatele toodetele.

Tihe konkurents hulgifirmade vahel on märgatavalt tugevdanud jaekaupmeeste enesekindlust. Maapiirkondades teevad hulgifirmad kõik oleneva, et mitte kaotada oma kliente, kauplusi. Kuressaare hulgifirma AS Ensert juhatuse esimees Märt Käesel kirjeldab olukorda Saaremaal: «On hulgifirmade üleküllus, käib võitlus selle nimel, kes kelle alla kugistab. Kui kauplus meile õigeks ajaks kauba eest ei maksa, ei saa me ka viiviseid panna, ta läheb järgmise juurde.»

Jaekaupmeeste tujukusest rohkem kardab Käesel Smarteni otsinguid, mille siht on leida endale Saaremaal müügijuht. «Abestock siin juba on, on ka Tridensi filiaal. Kui Smarten tuleb, jääb küll kitsaks,» arutleb Käesel.

Indrek Prantsi sõnul pole Smarten Saaremaal oma filiaali avamise plaane pidanud, küll aga soovitakse kohapealse müügijuhi abil saarel müügitööd parandada. «Jaekaupmees hindab müüginippidest ja suurest sortimendist enam sõnapidamist ja usaldusväärsust,» tunnistab Prants.

Maal on siiski kasulikum müüa võimalikult laia sortimenti kaupu, et pood saaks kogu vajamineva ühest kohast. Märt Käesel kaupleb ise Saaremaal tuhande tooteliigiga. Viiendiku tema firma Ensert kuukäibest moodustab Jungentist saadud kaup. Väga paljud maapiirkonnas tegutsevad hulgifirmad ostavad oma kauba mõnelt suurelt Tallinna hulgifirmalt.

Rakvere hulgifirma AS PVP Kaubaladu juht Aivar Pilme ütleb, et nemad Tallinna hulgifirmades ohtu ei näe, konkurente oma turustuspiirkonnas on aga küll. «Lääne-Virumaal on kaupade hinnad kõige madalamad, sest ainuüksi Rakvere kaubabaasi najal tegutseb 26 hulgifirmat,» kinnitab Pilme.

Smarteni ja Jungenti juhid pankrotti ei karda. Paari aastaga on toiduainete hulgifirmad koha leidnud, end kindlustanud ja suuri muutusi pankrottide või ühinemise näol tulemas ei ole. Eesti jaoks optimaalne arv toiduainete hulgifirmasid on loodud, väiksemad firmad tulevad ja kaovad. Karta pole ka huvilisi välismaalt, sest ükski suur Euroopa hulgifirma ei mahu tegutsema nii väikesel territooriumil kui Eesti.

Sel sügisel pankrotistunud Agrosif ja Pärnu hulgifirma Tridens on seetõttu pigem erandid kui reegel. Eales ei või siiski teada, mis elu toob. «Suurte ettevõtete majandamine on keeruline, lihtne on noateralt maha kukkuda,» lausub alkoholiga kaupleva Tallinna hulgifirma AS Tridens tegevdirektor Juho Ojasoo.

«Kindlasti jääb hulgifirmasid vähemaks, sest vaja on kuni viit suurt toiduainete hulgifirmat ja sama palju tööstuskaupadega kauplejaid,» lisab ta.

Tartu hulgifirma ASi AVERA Trading direktor Are Altraja sõnul võib puhastumine pankroti teel toimuda mitte toiduainete, vaid tööstuskaupade hulgifirmade osas. «Tööstuskaupade hulgifirmadel pole isegi erialaliitu, nagu toiduainetega kauplejatel, eks seegi näitab, et selles valdkonnas pole aeg ühistööks veel küps,» räägib Altraja.

Indrek Prants ennustab tulevikku hulgi- ja jaefirmade kettidele. Hetkel moodustab midagi taolist ETK süsteem. «Smarten on seda skeemi arutanud,» nendib Prants. «Meie tulevik kuulub praegu aga kaupade sisseostu arendamisele, kaubavarude juhtimisele ja logistikale.»

Logistikas tunneb end kindlalt Jungent, väidab juhatuse esimees Jaanus Krigolson. «Meil õigupoolest konkurente pole,» lisab ta. «Varem töötasin 12--13 tundi päevas, nüüd tulen kümne tunniga välja.»

«Meil on fokuseeritud klientuur, teenindame ainult jaeklientuuri ja tegutseme vaid Eestis,» lausub Krigolson. «Oleme seetõttu loobunud nendest kaupadest, mis ei olnud eksklusiivselt käes.» Jungent on 20 kaubamärgi ainuesindaja Eestis.

Margitoodete eksklusiivsusest tulenev rentaablus avaldub Krigolsoni sõnul ka Jungenti selle aasta 2,7protsendilises rentaabluses, mis võrreldes eelmise aastaga tähendab 42protsendilist kasvu. «Jungenti äriplaan on aastaks 2000 hõivata 15% Eesti toiduaineteturust,» räägib ambitsioonikas Krigolson. Selleks ajaks haaravad Krigolsoni hinnangul suured hulgifirmad 60% turust ja väiksemad jagavad ülejäänu.