Kaubamajal läheb hästi

Mis ees ootab, ei ole veel päris selge, igatahes saab see olema huvitav, ütles riigiametnik Peeter Tohver aasta tagasi Tallinna kaubamaja direktoriks siirdudes. Täna on näha, et aasta ei ole möödunud mitte ainult huvitavalt, vaid ka tulemuslikult, sisseoste tegeva rahvamassi suunamiseks on toiduainete osakonnas tulnud appi võtta koguni valgusfoor.

Aasta lõpuks 40 miljoni kroonist brutokasumit prognoosiv kaubamaja on positiivne näide Eesti kapitali poolt erastatud ettevõttest. Tallinna kaubamaja aktsiate hind järelturul on pidevalt tõusnud, eile maksis üks kümnekroonise nominaaliga aktsia 44 krooni. Ei ole mingit alust arvata, et aktsiate hinnatõus peatub.

Möödunud aastal hindas kaubamaja erastanud E-Investeerimisgrupi ASi ühe osaniku, Norma direktor Jüri Käo, et projekti investeeritud raha hakkab tagasi tulema umbes viie aasta pärast. Täna on lisaks kontrollpaki ostuhinnale -- 61 miljonit krooni -- kaubamajja investeeritud veel ligi 80 miljonit, seda on poole rohkem kui E-Investeerimisgrupp endale erastajana kohustuseks võttis. Prognoositavat kasumit vaadeldes tundub Käo aastatagune hinnang igati reaalne. Tallinna kaubamaja visuaalne ilme on lühikese ajaga äratundmatuseni muutunud, edaspidine areng sõltub eeskätt firma suutlikkusest pidada sammu pidevalt muutuva olukorraga turul, kus kaubamaja hiljutine monopoolne seisund on asendumas üha tugevneva konkurentsiga.

Soomlased, lisaks sellele, et nende näol on tegemist ostujõulise tarbijaga, kelle arvele võib kanda viiendiku Tallinna kaubamaja tänavusest käibest, on ka usinad kaupmehed. Just Soome kaubamajad CitySokos ja Stockmann on need, kellest lähitulevikus kujunevad Tallinna kaubamaja kõige ohtlikumad konkurendid.

Tänane Äripäev hindab oma vaatluses (lk 17) Tallinna ja pealinna lähikaubamaju kliendisõbralikkuse, kaubavaliku, hinna ja kvaliteedi suhte, väljapaneku ja ligipääsetavuse põhjal. Kokkuvõttes edestab Tallinna kaubamaja oma konkurente. Selgelt kõige kehvem näitaja, mis muidu kõrge keskmise hinde alla tõmbas, oli seejuures ligipääsetavus. Eesti kapitali õnneks vaevab sama probleem ka tähtsamaid konkurente CitySokost ja Stockmanni, kõik kolm asuvad autode arvukusele ammu alla vandunud liikluskorraldusega kesklinnas.

Probleemi tõsidusest anna-vad endale selgelt aru ka kaubamaja juhid ise ja lubavad teha oma parima, et keegi kaubamaja vahetusse lähedusse kiiremas korras mõne parklahoone rajaks ja seal parkimisteenust pakkuma hakkaks. Muidu võivad kesklinnast kaduda kohalikud ostjad, kes hakkavad eelistama mõnda äärelinna kaubamaja, kus auto saab parkida nii, et soetatud kauba võib ostukärust otse autosse laduda.

Kesklinna ei põlgaks muidugi ära Soome ostuturistid, nende jaoks on seiklus näiteks Rocca al Mare või Pääsküla kaubamajja liiga segane ja aeganõudev, kuid soomlaste osa Tallinna kaubamaja käibes on siiski vaid viiendik. Lahendatud parkimisprobleem koos järjest areneva teeninduse ja laia kaubavalikuga lubaks aga Tallinna kaubamaja aktsiatele veel tükk aega hinnatõusu prognoosida, sest sel juhul ei peletaks miski oma traditsioonilisest ostukeskusest kohalikku tarbijat.