12. veebruar 1996
Jaga lugu:

Tartu maratoni eelarve jäi miinusesse

«Eelarvet koostades arvestasime vabariigi eelarvest lubatud 300 000 krooniga, anti 200 000,» selgitas Lepajõe. «Võimalik, et puudujääv 100 000 eraldatakse hiljem.» Sponsorid toetasid maratoni 1,2 mln krooniga, Tartu linnavalitsus eraldas 150 000, 250 000 laekus osavõtumaksust.

Suurim investeering maratoni oli 340 000kroonise spetsiaalse rajatraktori ost, milleks võeti Ühispangast laenu. «Tänu rajatraktorile saime ette valmistada väga head suusarajad,» kiitis maratoni korralduskomitee direktor Alar Arukuusk investeeringut. «Buraniga poleks sellise külmaga ideaalseid radu sisse saanud. Rajatraktoril on olemas spetsiaalne frees.»

Tartu suusamaratoni lõpetas 349 välissuusatajat 23 riigist. Koos saatjate ja teenindava personaliga oli väliskülalisi umbes 600. «Eesti turismistatistika järgi jätab välismaalane Eestisse päevas 110 USA dollarit,» arvutas Lepajõe.

«Tartu maratoni külalised ja võistlejad viibisid Eestis või Tartus vähemalt kolm päeva, jättes meie majutuskohtadesse, restoranidesse, transpordifirmadesse ja mujale üle kahe miljoni krooni.»

Lepajõe sõnul seisnebki Wordloppeti sarja äriidee selles, et osavõtja maksab osavõtumaksu, mis laekub korralduskomiteele ja ülejäänu pealt teenib infrastruktuur. Tartu maraton lülitati Wordloppeti sarja 1994. aastal.

«Järgmise maratoni eelarvest läheb suur investeering statsionaarse stardiplatsi ehitamiseks,» lisas Arukuusk. Järgmine start läheb Otepää staadioni uuelt stardiplatsilt.

Jaga lugu:
Hetkel kuum