Vasakpoolsus moeasjaks

Sellesügiseste valimiste moesõnaks saab vasakpoolsus. Veel 1992. aasta valimistel lehvitasid edule pretendeerivad parteid parempoolsuse ja liberaalse majanduspoliitikaga. Vasakpoolsust peeti siis vaka all. Mullustel parlamendivalimistel peideti sotsialismimõtteid kodurahu ja kompetentsuse loosungite taha.

Nüüd on nii keskerakond, maaparteid, koonderakond kui ka mõõdukate nime all end laiendanud sotsiaaldemokraadid hakanud rebima nende valijate pärast, kellele on armas vormilt rahvuslik ja majanduspoliitikalt sotsialistlik riigikorraldus.

Otsa tegi lahti keskerakonna juht Edgar Savisaar, kes kahele Läti ajalehele antud intervjuus materdas Eesti pangasüsteemi. Tegu on musternäide sellest, kuidas demonstreerida edukat majandusharu kogu muu ühiskonna verivaenlasena.

Vasakpoolsusele osutab ka praeguse valitsusliidu juhtiva jõu KMÜ tegevus. Sealsed maaerakonnad ajavad endiste kolhoosiesimeeste ühismajandiasja. Mõistagi kiratseva maaproletariaadi huvide kaitsmisele viidates.

Vasakpoolsuse idud võrsuvad ka Eesti tööstusjuhtide ringkonnast. Ülo Pärnits pidas kindlasti silmas enda ärihuve, kui asus avalikkuse kaudu nõudma riigilt kiratsevatele suurettevõtetele toetust ja süüdistama Eesti senist liberaalset majanduspoliitikat. Pärnitsa mõtted panevad aga kindlasti kihisema valimiseelse sotsialistliku propaganda, mille põhisisu on: ärge mõelge ega vastutage, vaid nõudke ikka riigilt raha.

Paljud ettevõtjad annavad valimiste aegu erakondadele raha. Selliste investeeringutega loodavad nad oma ärile kasu tuua. Tänavu tasuks ärimehel aga hästi meenutada, kas eelmistel valimistel poliitikale kulutatud kroonid teda ikka eesmärgini viisid.