Lehmad ajavad liidu kriisi

Praegune kriis on jätkuks Margaret Thatcheri valitsusajal brittides tärganud mässumeelele. Võimuletuleku järel hakkas Thatcher nõudma brittide maksuosa muutmist loosungi all: «Tahame oma raha tagasi.»

Kuna endise koloniaalmaana oli riigi põllumajanduse osatähtsus väike, saadi liidu toetustest vähe osa ning Suurbritanniast sai netomaksumaksja. Thatcher halvas liidu otsustusvõime seniks, kuni leiti lahendus maksude tagasimaksmise näol.

Süsteem toimib ka vastupidises suunas, ehk kui muude liikmesmaade Suurbritanniasse minev maksuraha ületab brittide panuse, tuleb viimastel vahe kinni maksta. Seetõttu ei olnud liikmesriikidel kuigi raske toetada kulukat otsust Briti veiste tapmise kohta, kuna kokkuvõttes maksavad britid suure osa kuludest ise kinni.

Britid on võitlusse tormanud eelkõige sisepoliitilistel ajenditel, kuna Majori valitsuse toetajaskond on ahenenud ja 1998. a ennustatakse valimisvõitu leiboristidele.

Majori sisepoliitilised taotlused ilmnevad sellestki, et paljud riigid, sealhulgas USA, Kanada, Uus-Meremaa ja Singapur, keelustasid juba kümnendi algul Briti loomaliha ekspordi hullu lehma taudi tõttu. Suurbritannia ei astunud otsustavaid samme taudi väljajuurimiseks.

Veiseliha suhtes puhkenud paanika tõttu kannatavad nüüd kõik. Saksamaal näiteks on veiseliha tarbimine poole võrra vähenenud.

Britid nõuavad ajakava ekspordikeelu tühistamiseks, kuid Euroopa komisjoni esimehe Jacques Santeri sõnul ei taasta keelu tühistamine veel tarbijate usaldust. Santeri sõnul tuleb tegeleda probleemi enesega ning taud välja juurida.

Eile mõistis komisjon Suurbritannia blokeerimispoliitika hukka, lubades samas Briti ning muude riikide loomakasvatajatele 732 mln dollarit kompensatsiooni.

Britid võivad oma poliitikaga sattuda olukorda, kus ka ekspordikeelu osaline tühistamine on raskendatud.

Suurbritannia kampaania jätkub kõiki hea maitse piire ületades. Kui aga liiduga sõdivat Majorit hakatakse kõrvutama Winston Churchilliga, saab mandri-Euroopa huumoritaju otsa. KL-REUTER