Sadam ei taha raha

Palju räägitud Tallinna Sadama Muugale ehitatav 7. kai kergitab ikka veel küsimusi. Ehituse peatöövõtuleping sõlmiti teatavasti RE Tallinna Sadam ja ehitusfirma SRV Eesti Ehituse vahel. Lepingu kohaselt pidi Eesti Ehitus alustama ehitustöid 3. juulil 1995. aastal ja need lõpetama selle aasta 1. veebruaril. Tööd pidid kestma seega seitse kuud.

Tellijast riigifirmal lubab leping nõuda ehitajalt kahjutasu, kui ehituse üleandmine venib. Kahjutasu oli üsna soolane 0,5% töövõtu hinnast (92 miljonit krooni) iga ületatud nädala kohta. Trahvide ülemmäär oli 2,5% töövõtu hinnast.

Tellija ja ehitaja viimaste väidete kohaselt valmib kai 25. juunil. Ehituse lepingujärgsest lõpust viimatinimetatud kuupäevani kulub kakskümmend nädalat. Seega oleks ehitaja võlgnenud sadamale 9,2 miljonit krooni. Lepingu klausli kohaselt oleks trahvi ülemmäär lubanud kahjutasu 2,3 miljonit krooni.

Sadam väidab, et talvel seisis objekt kaks kuud. Viimast fakti ehitaja, tõsi küll, ei kinnita. Kui ehituse alustamise edasilükkumist ning talvist seiskumist arvestada, on ehitus ikkagi vähemalt viis nädalat veninud. Sadam kinnitab, et kõik valmimisajast üle läinud päevad on põhjendatud. Maha arvatakse ka tormipäevad.

Tõsiasi on see, et mitme kuu jagu tormipäevi sel sügisel ja kevadel polnud. Jään arvamuse juurde, et ehitustähtajad on ületatud. Ilmselt leppisid kaks partnerit hiljem omavahel midagi kokku. Kokkuleppimine polnudki nii keeruline, sest 2,3 miljonit krooni oleks olnud ehitusfirma jaoks küllalt suur kaotus.

Kuid ühelt poolt on tegemist siiski riigifirmaga, kes oleks võinud esialgse lepingu kohaselt võita vähemalt 2,3 miljonit krooni. Millegipärast otsustas Tallinna Sadam sellest loobuda.