Linatootmine ei tasu ära

Kaubandus-tööstuskoja vahendusel on meie poole pöördunud firmad Saksamaalt ja Rootsist, kes on huvi tundnud segukangaste ning akrüülist kangaste vastu, rääkis Karjus. «Kuna turundustegevusega tegeleb emafirma Moygashel Ltd Iirimaal, siis võetakse kõik strateegilised otsused vastu seal.»

Karjus lausus, et esialgu on Moygashel Eesti tegevuse kuraator Iirimaal pidanud probleemiks uue toodangu jaoks lõnga leidmist ning hinnakokkulepete saavutamist. Samas kinnitas Karjus, et Saksa firma pakutud mahud rahuldaksid nii Kilingi-Nõmme kui ka Mõisaküla vabriku täiskoormuse ühes vahetuses.

Meie kudujad suudavad kududa ka täiskunstkiudmaterjali, tehnoloogiliselt probleemi ei ole, kinnitas Karjus. «Kuid 18. sajandil loodud Moygasheli firma on seniajani tootnud vaid linasest kiust materjali,» rääkis ta. «Muidugi võib traditsioone ka rikkuda, sest turumajandus on karm ja mina olen selle poolt, et võiks kududa ka teisi kangaid peale linaste.»

Seni on Moygashel Eesti kudumistsehhides valmistatud kolme artiklit naturaalset linast kiudu ning ühte artiklit lina ja viskoosi segu. Kogu toodang läks Põhja-Iirimaale, kus kangas viimistleti ja saadeti laiali.

Karjus tõdes, et osaliselt on Moygasheli töö seiskumisest tingitud ka Pärnu linavabriku alakoormus, sest Pärnu turustas linast lõnga nii Eesti kudumistsehhidele kui ka Moygasheli Iirimaa kudumisvabrikusse.

Pärnu linavabriku toodangust moodustas umbes poole Moygasheli kudumisvabrikule minev lõng. Mai lõpus koondas Pärnu linavabrik sadakond töötajat ning praegu töötab linavabrik jätkuvalt alakoormusega.

Moygasheli Kilingi-Nõmme kudumistsehhis on tööl 39 ning Mõisakülas 48 inimest. Veebruari lõpul läksid Moygashel Eesti töötajad kolmekuulisele sundpuhkusele.

Mais tegid nad koristus- ja remonditöid, tänaseks on uuesti kodudes.

Tehase nädalane tootmisvõimsus oli seni 15 000 meetrit linast kangast.