Eelmisel nädalal allkirjastas Jeltsin hoolimata panga vastuseisust seaduse, mis kohustas keskpanka föderaaleelarvesse üle kandma panga kasumist 5 triljonit rubla. Kriitikute sõnul on see samaväärne sularaha juurdetrükkimisega.
Dubinini sõnul on suur osa viimasel kolmel kuul emiteeritud 25 triljonist rublast rahaturult kõrvaldatud enne, kui see jõudis mõjutada inflatsiooni. Selleks on keskpank müünud 3 miljardi dollari ulatuses valuutareserve. Keskpanga valuutareservid on kahanenud 12,5 miljardi dollarini, kõrvutatuna 16 miljardi dollariga aprillis.
Täiendavate meetmetena tõstab keskpank pankade reservinõuded 20 protsendini kuni 30päevastelt hoiustelt, mis sisuliselt tähendab, et pankadel tuleb suurendada oma deposiite keskpangas. Samuti alandati pankade avatud valuutapositsioonide limiiti 20 protsendile ning peatati lombard-krediitide oksjonid.
Keskpank teatas, et käsitleb eelmisel nädalal valitsuse, parlamendi ja president Boriss Jeltsini poolt vastuvõetud seadust eraldada eelarvedefitsiidi katteks panga tuludest viis triljonit rubla oma sõltumatuse rikkumisena.
«Oleme veendunud, et seadus on vastuolus nii keskpanga seaduse kui konstitutsiooniga,» ütles Dubinin, lisades, et pank kavatseb seaduse kohtus protestida.
Lääne ökonomistid ei muretse niivõrd rahaülekande inflatsioonilise mõju, kuivõrd selle poliitiliste tagajärgede pärast, kartes sellest pretsedenti kommunistidele, kui need peaksid valimised võitma. Juhtunut saab hõlpsalt ära kasutada keskpanga sõltumatuse täielikuks kaotamiseks. FT-REUTER-AP-BNS