18. juuni 1996
Jaga lugu:

Maksuameti peadirektor pahandab

Riikliku maksuameti peadirektor Kalev Järvelill on viimasel ajal avaldanud järjest pahameelt (vt Äripäev 31. mai ja 10. juuni 1996) nii maksupetturite, maksunõunike, maksuprobleemide komisjoni kui ka Eesti maksumaksjate liidu suhtes.

Järvelille pahandamiste varjatud aluseks on maksumaksjate ja maksuhaldurite vaheliste kohtuvaidluste otsused, mis on jätkuvalt maksuhaldurite kahjuks. Kui eelmisel aastal võitsid maksumaksjad 92% kohtuvaidlustest, siis vaevalt sellelgi aastal võivad maksuhaldurid positiivsele saldole mõelda. Konkreetselt on maksuamet viimasel ajal kaotanud protsessi Logistika Majale, ARS Interjöörile ja ASile Levi. Loodan, et ka praegu menetluses olevad konfliktid maksuhalduritega ei too viimastele võite.

Järvelill olevat teinud rahandusministrile 7. juunil ettepaneku saata laiali maksuprobleemide komisjon, mille esimees Enn Roose pidi kahjustama riigi huve ja raiskama riigi raha.

Tuletagem meelde, et maksuprobleemide komisjon loodi juba 1995. aasta 11. jaanuaril tolleaegse rahandusministri Andres Lipstoki poolt eesotsas Kalev Järvelillega. Komisjon koosnes põhiliselt rahandusministeeriumi liini ametnikest. Järgneva poole aasta jooksul ei saanud Järvelill teadaolevalt isegi komisjoni kokkukutsumisega hakkama. Eelmise aasta suvel tegin ma praegusele rahandusministrile ettepaneku saata Järvelille juhitav maksuprobleemide komisjon laiali ja moodustada vajalikuks tööks komisjon uues koosseisus, kus peale ametnike oleksid ka spetsialistid väljastpoolt rahandusministeeriumit. Minister Opman moodustaski eelmise aasta 11. juulil uue komisjoni, mille esimeheks määras minu.

Kalev Järvelill pahandab 10. juuni Äripäevas, et maksumaksjate liit saatis valitsusele ja rahandusministeeriumile avaliku kirja, et paljud maksuseaduste rakendusaktid on seni koostamata. Tõesti, neid koostamata õigusakte, mis seaduse alusel pidi koostama rahandusministeerium, on tänaseks kokku 15 positsiooni, millele lisandub ka enamik valitsusele seadusega delegeeritud kohustusi kokku 13 positsiooni osas. Kuna ka valitsusele täitmiseks ettenähtu pidid tõenäoliselt ette valmistama rahandusministeeriumi ametnikud, siis otseseks nimetatud õigusaktide tegematajätjaks on ilmselt Kalev Järvelill isiklikult, kes pidi koordineerima seda tööd nii rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhatajana kui ka hiljem maksualase asekantslerina.

Erinevalt Järvelille juhitud maksuprobleemide komisjoni tööst kulus uuel komisjonil kogu 1995. aasta sügis ja aastavahetus nende probleemide fikseerimiseks, mida oleks vaja muuta maksukorralduse seaduses, käibemaksu ja tulumaksu seaduses. Komisjon aktsepteeris muutmise vajadus vastavalt 52., 48. ja 18. punkti osas. Komisjonis lepiti kokku, et peale probleemide fikseerimist hakkavad tööle väiksemad töögrupid, kes valmistavad ette vastavate seaduste muutmise eelnõu, ja siis arutab neid juba komisjon kogu koosseisus.

Esimesed töökomisjoni ettepanekud saidki valmis käibemaksuseaduse osas juba eelmise aasta lõpuks, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse osas käesoleva aasta märtsikuus. Alates sellest ajast hakkas aga toimuma midagi arusaamatut. Härra Järvelill ei võtnud enam osa komisjoni tööst ja ka rahandusministeeriumi ametnikud ei ole ilmunud mitu-mitu korda väljakuulutatud komisjoni koosolekutele, mistõttu need jäid kvoorumi puudumise tõttu ära.

Järvelill heidab Roosele ette, et ta kasutab komisjonis saadud infot oma erahuvides. Tegelikult on see küll nii. Ega keegi ei saa ju oma pead iga kliendi järgi mitmeks osaks jagada. Kahjuks ei ole mul olnud aga õnne saada Kalev Järvelillelt komisjoni töö käigus ühtegi ei uudset ega arvestatavat mõtet, kuidas kaitsta maksumaksjat maksuhalduri omavoli eest, kuidas anda maksunõustust või kuidas saaks seaduse alusel minimaalselt makse maksta.

Maksuprobleemide komisjoni töö on olnud tõesti seni väheefektiivne ja eeskätt sellepärast, et härra Järvelill on selle takistamiseks teinud kõik, mis tema võimuses. Ilmselt pole rahandusministril nii palju võimu, et sundida oma mõningaid ametnikke täitma neile ministri poolt pandud tööülesandeid.

Vaatamata kõigele jätkub maksuprobleemide komisjoni töö ka praegu ja järgmine töökoosolek toimub 20.--21. juunini Lohusalus, kus loodetakse lõpetada maksukorralduse seaduse muutmise ettepanekute läbiarutamine. Loodan, et ka tulumaksuseaduse muudatused jäävad komisjoni päevakorda. Muidugi, kui Järvelill ja teised ametnikud jätkavad komisjoni töö blokeerimist, tuleb ka minu poolt vaadatuna töö komisjonis lõpetada. Probleemid aga jäävad. Ega ilmaasjata ei sõlminud viimasel kuuvahetusel Eesti maksumaksjate liit, Eesti tööandjate ühenduse keskliit, Eesti tööstuse ja tööandjate keskliit ja Eesti naisliit kokkuleppe alustada ühistööd Eesti muutmiseks ametnike haldusriigist demokraatlikuks õigusriigiks. Koos meiega ühistööd kavandava Eesti kaubandus-tööstuskojaga hakkame me programmiliselt juurutama osalusdemokraatia põhimõtteid seadusloome protsessidesse. Meil on selleks palju liitlasi.

Jaga lugu:
Hetkel kuum