18. juuni 1996
Jaga lugu:

Riik muretseb kunstiväärtuste pärast

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Tõnis Lukas põhjendas kultuurikomisjoni initsiatiivil peetud nõupidamist kunstirööviga Eesti kunstimuuseumist ning väga suurte erinevustega muuseumide, arhiivide ja raamatukogude valvamises ning varade kindlustamises.

Praegu ei ole riigile kuuluvate kunstiväärtuste haldajatel mingisugust ülevaadet kunstiväärtuste hinnast, mis on aluseks varade kindlustamisel. Kindlustusseltside liidu tegevdirektor Eduard Saul sõnas, et kui näiteks Van Goghi maalidel on oksjonite abil tekkinud orienteeruv turuhind, siis Eesti kunstnike taiesed on enamasti rahvusliku väärtusega ja analoogset turuhinda on väga raske määrata.

Eesti Varakindlustuse ASi tegevdirektori Vello Kuuse kinnitusel on Eesti kultuuri- ja kunstiväärtusi võimalik kindlustada ainult juhul, kui neid on hinnanud ekspertide-spetsialistide komisjon. Ühtlasi ei ole Eesti kindlustusseltsidel kuigi palju kogemusi kunstiväärtuste kindlustamisel.

Sauli sõnade kohaselt jõudsid nõupidamisel osalenud riigi kunstiväärtuste haldajate esindajad üksmeelele, et eelkõige tuleb tõsta riiklike kunstiväärtuste valvamise taset, sest kui hooneid on võimalik taastada, on näiteks originaalmaalide hävimine või varastamine korvamatu kahju.

Sauli kinnitusel on riiklikud kunstiväärtused praegu nii halvasti kaitstud, et riigikogu kultuurikomisjon ei soovinud ülevaadet selle kohta nõupidamisel osalenutele kaasa anda, kuna selliste andmetega dokumendi levimine võib ahvatleda uuteks vargusteks.

Salva Kindlustuse arendusdirektor Raivo Linnas märkis, et kuna isegi kallid ja esmaklassilised turvasüsteemid ei suuda vältida võimalikke kahjusid 100%, tuleb üldjuhul sõlmida kindlustusleping tule, murdvarguse, röövimise ja vandalismi riskide vastu.

Kunstiväärtuste kindlustamisel on Vello Kuuse kinnitusel eeltingimus, et varad asuvad valvatavates ja tuleohutuse nõuetele vastavates hoidlates.

Kultuurilise väärtusega hoonete kindlustamine on lihtsam kui maalide jms taieste kindlustamine. Seni on kindlustatud peamiselt valdaja initsiatiivil vaid üksikud objektid.

Eduard Sauli kinnitusel tuleks kindlustada suured riskid eelkõige katastroofide vastu, sest mõnesaja tuhande krooni leidmine valitsuse reservfondist pole nii keeruline. «Kui omavastutus on suur, siis on kindlustuspreemiad kuni kümme korda väiksemad,» põhjendas ta.

Eesti teatritest on kindlustatud ainult linnateater. «Linnateatri direktor nägi juhuslikult pealt, kuidas üks kivimaja vanalinnas peaaegu maha põles,» rääkis Saul.

Eesti draamateatri käsutuses on bilansilisi varasid 20 miljoni krooni eest, uue teatri ehitamine, kui praegune hoone maha põleks, läheks aga maksma 100 miljonit krooni, kinnitas Saul.

Eesti raamatukogudest, kus on talletatud väga suur osa Eesti kultuuripärandist, on kindlustatud vaid üks eraraamatukogu Võrus. Samuti on kindlustamata rahvusraamatukogu, millele oleks suure tuleõnnetuse korral kümnete miljonite kroonide leidmine valitsuse reservfondist juba raskem.

Jaga lugu:
Hetkel kuum