Arge lisas, et kuna suurte ehitusfirmade puhul lisanduvad tööjõukulutustele ka firma ülalpidamiskulud, võib musta tööjõu palkamisest kokkuhoitav tulu küündida isegi kuni 40 protsendini.

ASi Kodala direktori Ülo Aljandi andmeil jäetakse maksud riigile tasumata enamiku pealinnalähedastes suvemajades tehtavate tööde pealt. Näiteks 1,4 miljonit krooni maksva eramaja ehitamisel moodustavad tööjõukulud ligi 400 000 krooni, mille pealt on võimalik musta tööjõudu palgates kokku hoida ligi 100 000 krooni, lausus Aljand.

Ago Arge sõnul otsivad Tallinnast tööd paljud Saaremaa ehitusfirmad. «Saaremaal ei ole stabiilset ehitusturgu,» põhjendas Arge, kelle juhitav firma asub Kuressaares. Samuti on ehitamisest saadav tulu Tallinnas kõige suurem, lisas ta.

«On kaks võimalust -- kas minna tööle Tallinnasse või firma üldse kinni panna,» iseloomustas Ago Arge Saa-remaal valitsevat olukorda. Tema ütlusel jagub Saaremaal pidevalt tööd üksnes viiele-kuuele kuni viiekümne töötajaga ehitusettevõttele.

Musta tööjõu otsimist esineb sageli ja firmade poolt on seda raske piirata, lausus Arge.

Viljandi ehitusfirma AS Ere esimees Andrus Pau kinnitas, et Tallinnast otsivad tööd ka Mulgimaa firmad. Pealinna ehitusturg on Eestiga võrreldes väga suur ja tööta ehitusmehed leiavad suvel Tallinnas tööotsa kergemini, tõdes Pau.

Ehitusfirmade juhtide ühise hinnangu kohaselt kipuvad ühest ettevõttest teise minema ja on ka altimad mustade tööotste peale vähemkvalifitseeritud ehitustöölised.

Rakvere ehitusfirma, ASi Exmek juhi Jüri Vahesalu sõnul on töölised järjest rohkem hakanud väärtustama püsivat töökohta ja muid firmapoolseid garantiisid, näiteks pensioni tagamist.

Andrus Pau sõnul palgatakse musta tööjõudu peamiselt tuttavate ja sõprade varasematele kogemustele ja soovitustele tuginedes. Ajalehekuulutuste kaudu ehitajaid otsida on tema arvates palju riskantsem.

«Isikliku kogemuse järgi julgen väita, et kuulutuste kaudu ehitustöölisi otsides sobib kümnest kandidaadist tööle vaid üks,» ütles Andrus Pau.