28. juuli 1996
Jaga lugu:

Tallinna autobussikoondis on teel kontserniks

Restruktureerimise käigus on 100protsendiliselt Tallinna linnale kuuluv Tallinna Autobussikoondise AS firma finantsdirektori Jüri Nõmmsalu sõnul jagatud tulukeskusteks, mis ei ole küll veel juriidilised üksused, kuid millel kõigil on oma eelarve ning juhtkond. Nõmmsalu sõnul on tulukeskuste näol tegemist suurte ning iseseisvate osakondadega. Luuakse seitse tulukeskust

Tulevikus võiksid Nõmmsalu sõnul tulukeskustest eduka tegevuse tagajärjel kujuneda tütarettevõtted, mis oleksid iseseisvad juriidilised üksused. Kaugemas perspektiivis võiks tekkida kontsern. Tallinna autobussikoondise (TAK) restruktureerimise plaani töötas välja Mainor-Partner.

Tallinna linnavalitsuses ühistransporti kureeriva abilinnapea Tõnis Kulli hinnangul oleks TAKil majanduslikult tõesti otstarbekas kujundada oma tulukeskustest lõpuks tütarettevõtted.

Restruktureerimise käigus on tänaseks eraldatud seitse tähtsamat tulukeskust, millest suurim teenindab 364 bussiga 63 linnaliini.

Nõmmsalu nimetab teise tähtsa tulukeskusena TAK Reise, mis tegeleb juhu- ja turismivedudega. Lisaks on keskuse korraldada ka Saksamaa, Viljandi ja Paide liin.

Tulukeskus, mida TAKi mehed kutsuvad Rävala liinid, veab reisijaid Maardusse ja Sauele.

Nõmmsalu sõnul on hea, et tulukeskuseks eraldati ka bussikoondise bilansis olev Puurmanni villa, mis on Kulli ütlusel juba ammu ühele aktsiaseltsile välja renditud.

Viienda tulukeskusena nimetab Nõmmsalu Lasnamäel asuvat Scania autode hooldekeskust, kus toimub vastavalt Scania Eesti esindajaga sõlmitud lepingule Scania marki transpordivahendite remont.

Remonditöökoja baasil moodustatud tulukeskus on remondi-hoolde tulukeskus, kus toimub busside remont ning muu tehniline hooldus.

Seitsmes on kinnisvarahoolduse tulukeskust, mis tegeleb kinnisvara ja territooriumitega seotud küsimustega. Kuigi tulukeskused töötavad alates 1. maist, on nende tegevust Nõmmsalu sõnul täna veel vara hinnata.

TAKi finantseerimine põhineb kahel allikal. Esimese osa moodustab raha, mille bussikoondis teenib ise ning ülejäänu saadakse linnalt ja riigilt dotatsiooni korras. Nõmmsalu sõnul läheb lõviosa saadud dotatsioonist linna- ja Rävala liinidele.

TAKi kõige tulutoovam üksus on hetkel TAK Reisid, mis teeb tellimisreise ning veab turiste.

Nõmmsalu peab oluliseks, et finantsiliselt oleks eraldatud doteeritavad üksused mittedoteeritavatest, mis on ka restruktureerimise mõte. Vastasel korral ei pruugi dotatsioon jõuda sinna, kuhu teda soovitakse suunata.

Nõmmsalu sõnul on üheks tulukeskuste eraldamise eesmärgiks tõsta tegevjuhtkonna vastutust ning anda neile rohkem õigusi.

TAKi juhatuse esimehe Andres Monveldi sõnul saab kindlasti pärast restruktureerimist tunduvalt suurendada linnaliinide rentaablust.

Tulevikus saab TAK Kulli arvates oma busside teenindus- ja hooldekeskuse pakkuda teenuseid teistele firmadele, sest keskuses on olemas vajalik tehnika.

Nõmmsalu ütleb, et riik on siiani järgmisel aastal toetamisest loobunud. See võib tema sõnul tähendada, et taas tuleb tõsta piletite hinda või peab linn rohkem raha eraldama.

Kulli arvates on täna siiski veel vara öelda, et riik ei eralda järgmisel aastal rahalisi vahendeid, sest järgmise aasta riigieelarve on alles koostamisel.

Kui riik aga tõesti raha ei anna, on Kulli väitel tegu ainukese riigiga Euroopas, kes ühistransporti ei doteeri. Euroopa riigid on tema sõnul seisukohal, et ühistranspordi doteerimine tuleb lõpuks ikkagi odavam kui uute autoteede ehitamine.

Kulli hinnangul pole meie tänast teedevõrgu ja rahalist olukorda silmas pidades paremat lahendust kui dotatsioon.

Mujal maailmas toetatakse ühistransporti riigi poolt kahte moodi. Esimene võimalus on, et doteeritakse riigieelarvest ning tavaliselt just transpordivahendite ostu.

Teine võimalus on see, et kohalikud omavalitsused saavad kütuseaktsiisist nii palju tulu, et suudavad ise doteerida. «Meil läheb aga kütuseaktsiis ainult riigile,» nendib Kull.

Tallinnas on iga päev liinil ligi kolmsada bussi, millest Kulli sõnul vaid kümme protsenti on sellised, mis on jõutud välja vahetada. «See oleks sajandivahetuseni dotatsioon, mida me ootaks riigilt,» lisab Kull. Liinide jooksva ekspluateerimise kahju võiks katta Tallinna linn.

Lisaks restruktureerimisele tegeleb TAK bussipargi uuendamisega. Asjaosalised ise kinnitavad, et bussipargi käigushoidmiseks, tuleks lähema viie aasta jooksul halva tehnilise olukorra tõttu välja vahetada vähemalt 200 bussi. Tänaseks on Venemaale müüdud vaid 11 ligi 300 kollasest Ikarusest. Uued ja kallid liinibussid Tartust

Tänavu saab TAK endale 20 uut Tartus Baltscani poolt kokku pandud Scania linnaliinibussi.

Nendest 15 ostab linn liisingu teel ning viis tuleb linna käsutusse 4,2 miljoni kroonise riigipoolse toetusena. Käesoleval aastal Hansa Liisinguga sõlmitud lepingu kohaselt maksab üks buss 2,09 miljonit krooni, millele lisandub intress. Liisinglepete alusel tuleb maksed sooritada viie aasta jooksul.

Lisaks soetab TAK endale sellel aastal ka viiskümmend keskmiselt kümme aastat kasutuses olnud Scania ja Volvo tüüpi bussi.

Uute busside ostmiseks on Kulli sõnul peetud läbirääkimisi 15 pakkujaga. Osa pakkujaid blufib ning osa soodsalt pakutavaid busse ei vasta nõutavatele Euroopa standarditele, räägib Kull.

Kõige enam on avalikkuse ees tähelepanu leidnud Hyundai 100 bussi pakkumine oma ametliku diileri Satex-Auto kaudu. Ühe bussi maksumus oleks 700 000 krooni. Firma oli nõus bussid Tallinna saatma kohe, kui linn oleks tasunud 10% tehingu maksumusest. Ülejäänud summa oleks Tallinn võinud tasuda viie kuni kümne aasta jooksul ning intress oleks olnud kaheksa protsenti. Teineteise süüdistamisest pole selles tehingus kaugemale jõutud. Satex-Auto AS ja linn ei jõudnud isegi kokkuleppele, et bussi Tallinnas katsetada.

Tallinna transpordiameti juhataja Raik Saarti arvates ei pea Tallinn ostma ainult Baltscanis kokku pandud busse, vaid võimalusel võiks ka odavamaid osta. Tema sõnul on Tallinna trammi- ja trollibussikoondis tänaseks allkirjastanud lepingu T?ehhi firmaga Karosa. T?ehhide poolt pakutava bussi hind on Baltscani omast kaks korda odavam -- ligi miljon krooni.

Karosa saatis Tallinna katsetamiseks ka ühe linnaliinibussi, kuid seni pole autoregistrikeskus seda bussi liinile lubanud.

Põhjuseks toob register seda, et bussi mahutavus ei vasta mõne inimese suuruse puhul normidele. Saarti sõnul on selline põhjendus väga absurdne, kui vaadata, millises tehnilises seisukorras on mõni liinil sõitev Ikarus. Lähiajal peaksid t?ehhid Tallinna saabuma ja tekkinud olukorraga tutvuma.

Kommenteerides kõiki linnale seni esitatud pakkumisi, ütles Saart, et kõige kummalisem on see, et Eesti ja ka endise idabloki turu vastu on huvi kaotamas Ikarus.

Tõnis Kull ütles, et kahjuks ei saa ühistranspordi kvaliteeti tõsta ka konkurentsi loomisega liinidel, sest konkurente on vähe -- ainsana MRP Liinide AS.

Vaatamata sellele on linnavalitsus seisukohal, et kaugemas tulevikus peaksid kõik ühistranspordi liinid läbima konkursi. Tänaseks on konkursi läbinud vaid kaks liini. Konkursil, kus oma lõplikud pakkumised esitasid vaid TAK ja MRP Liinide AS, sai kumbki enda käsutusse ühe liini.

Uute bussiliinide konkursile panekut hakatakse taas arutama pärast suvepuhkusi. Kulli sõnul taheti konkurss välja kuulutada juba käesoleva aasta kevadel, kuid kuna MRP Liinidel ei ole läinud just kõige paremini, tahetakse asja põhjalikumalt kaaluda. Kull ütleb, et MRP Liinidel on olnud probleeme teeninduskvaliteedi tagamisel. «Bussid olid väiksemad ning ei peetud kinni graafikust,» lisab ta.

Kulli väitel eelistab linn kindlalt neid pakkujaid, kes küsivad linnavalitsuselt liinile kõige madalamat dotatsiooni. Doteerimise maht liinil sõltub eelkõige liini omahinnast.

Loodetakse, et augustis kinnitab linnavolikogu uue äriseadustiku alusel koostatud Tallinna autobussikoondise uue põhikirja.

Pärast seda pannakse Kulli väitel paika firma nõukogu ning valitaks uus juhatus. See vastutaks uue äriseadustiku järgi juba oma taskuga TAKi majandusliku resultaadi eest. Hetkel on juhatuses vana seaduse kohaselt ikkagi vaid palgatöötajad. «Kui tekib pankrot, pole neil sellest täna ei sooja ega külma,» lisab Kull.

TAK peaks tulevikus tõsiselt mõtlema hakkama ka kütusevarude loomisele, räägib Kull, sest hinnakõikumised on kütuseturul suured. Praegu korraldab TAK diiselkütuse ostmiseks konkursi korra kuus või kvartalis, kuidas parajasti vajadus on.

Kaugemas tulevikus võiks Kulli arvates TAKi nõukogu mõelda ka sellele, et laiendada firma aktsiakapitali aktsiate avaliku müügi teel.

Jaga lugu:
Hetkel kuum