Maksukoorma suurendamine ning eeldatav inflatsioonilise surve kasv sundis keskpanka krediidipoliitika leevendamisega ootama sügiseni, mil valitsus esitab tuleva aasta riigieelarve projekti. Hispaania Pank on alandanud keskseid intressimäärasid sel aastal viiel korral praeguse 7,25 protsendini varasemast üheksast protsendist ning turud ootasid uut intressimäärade alandamist.

Eelarveauk seab ohtu ka Hispaania valitsuse plaani ühineda 1999. aastal kavandatava Euroopa rahaliiduga. Konservatiivid, kes kukutasid 13 aastat võimul püsinud sotsialistide valitsuse, lubasid koostada range 1997. aasta eelarve, mis viiks eelarvedefitsiidi 1996. aastale kavandatud 4,4 protsendilt kolmele protsendile sisemajanduse kogutoodangust.

See võimaldaks Hispaanial ühineda Euroopa rahaliiduga esimeste riikide hulgas.

Ülesanne on seda raskem, et maksude tõstmine kiirendab kaheldamatult inflatsiooni.

Juunis mõõdeti Hispaanias aastainflatsiooniks 3,6 protsenti. Varemalt on valitsus lubanud alandada inflatsioonimäära aastavahetuseks 3,5 protsendini.

Samas möönis valitsus, et uus luksusmaks ei suuda täita eelarveauku ning on vaja kehtestada uued maksud.

Teade tubaka- ja alkoholimaksu tõstmisest vallandas nädalavahetusel tormijooksu sigarettidele ning alkoholile, kuna nii eraisikud, baarid kui kauplused ruttasid oma varusid enne oodatavat hinnatõusu täiendama. Mitmed müügipunktid ei suutnud ootamatult ägenenud nõudlust rahuldada.

Tubakamüüjate assotsiatsiooni presidendi Manuel Fernandezi sõnul on maksude tõstmise näol tegemist halva uudisega, kuna see kahjustab eelkõige kohalikke marke ning suurendab pettust ja salakaubavedu, mis viimasel ajal oli hakanud vähenema. REUTER-AP-BNS-ÄP