Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Segadused liisimisel
Teisipäevase Äripäeva viimasel leheküljel ilmunud artikkel liisinguteenustest ja selle juures avaldatud liisingumaksete tabel põhjustas vastukaja mitme liisingufirma poolt. Toimetusele avaldasid oma arvamust nii ASi Hansa Liising kui ka Tallinna Panga Liisingu ASi ja Foreks-Liisingu esindajad kui ka Eesti liisingühingu liidu tegevdirektor.
Probleem seisnes selles, et artiklit illustreerivas tabelis sisaldunud ebatäpsusest tingituna võis lugejale jääda Hansa Liisingu tehingust liiga soodne mulje. Tabelis seisis, et kui eraisik ostab Hansa Liisingu abil aastase järelmaksuga koduelektroonikat, mööblit vms, siis on selle finantsteenuse intress kõigest 13,64 %.
Tegelikult tähendab 13,64 % hoopis ostetava kauba kallinemist ühe aasta jooksul. Sellekohase täpsustuse avaldas ÄP ka oma kolmapäevases numbris. Liisinguterminoloogia paremaks lahtiseletamiseks saatis Tallinna Panga Liisingu juhatuse esimees Priit Põldoja ÄP-le tabeli, milles ta oli välja arvutanud artiklis näiteks toodud tehingu intressi.
Näites ostis eraisik 10 000 krooni maksva pesumasina, järelmakse tähtaeg oli üks aasta. Põldoja arvutuse järgi on sellise tehingu intress 24,99% aastas. Sama väljendab ka Hansa Liisingu poolt kasutatav koefitsient 3,4454. ASi Foreks-Liising liisinguprojekti juht Veiko Taevere möönis, et HL arvutab intressi õigesti, kuid kahjuks ei kajastunud intress kõne all olevas tabelis. Eelpooltoodud selgitus puudutab tarbijafaktooringut, mille osakaal HLi portfellis on alla kolme protsendi.
Artikli autorile tundub, et liisingualased mõisted ei ole tavalugejale (ehk võimalikule kliendile) siiski lõplikult arusaadavad. Oma osa inimeste teavitamisel on nii ajakirjandusel kui ka liisingufirmadel endil.