12. august 1996
Jaga lugu:

Eesti Merelaevandus võib erastamisele minna juba augustis

Vastab RASi Eesti Merelaevandus peadirektor Toivo Ninnas

Raskelt, ning seda eelkõige külma talve tõttu, mis sundis meid tegema lisakulutusi kütuse vallas. Lisaks oli meil palju jäävigastusi. Näiteks Georg Otsa peal.

Vaatamata sellele on esimese poolaasta töötulemused küllaltki rahuldavad. Ametlikult me oma poolaasta bilanssi ei avalda. Kuid möödunud aasta bilanss on kõigile kättesaadav.

Mina isiklikult suhtun positiivselt. Kui me võtame maailma laevandused, siis nad on kõik 95 protsendi ulatuses eralaevandused. Kuna laevaäri nõuab väga operatiivset tegutsemist, siis ma arvan, et erafirmal on seda teha palju kergem kui riigifirmal. Kuid erafirma fi-nantsseis peab olema väga hea.

Kui erastamisel hakkavad osalema ettevõtjad, kes arvavad, et võtavad Eesti pankadest 15protsendilist laenu ning hakkavad merelaevandust erastama, siis see on äärmiselt halb plaan.

Leian, et merelaevandus tuleb erastada tervikuna, aktsiate müügi teel. Ma ei poolda seisukohta, et laevu tuleb müüa eraldi. Pole ju mõtet teha mingit popsilaevandust.

Kui me tahame oma laevandust arendada, peab meil olema midagi, mida arendada. Kunagi peab laevandus börsile jõudma. Ka erastaja üks esimesi samme võiks olla see, et laevandus börsile viia. Kui aktsia hind oleks näiteks kümme krooni, oleks ta kõikidele kättesaadav.

Vaatamata sellele, et mina olen erastamist toetanud, ei saa ma ometi öelda, et see oleks kõikide laevandusinimeste seisukoht. Paljud kardavad, et see võib viia töökohtade kaotamisele.

1991. aastal, pärast seda, kui me Eesti alluvusse üle tulime, oli meil 4500 töötajat. Täna töötab Eesti Merelaevanduses 2300 inimest. Oma praegustele töötajatele oleme seadnud kõrged nõudmised ning katsume neile maksta Eesti oludes maksimaalselt head palka.

Selleks, et firma rentaablust tõsta ning paremaid töötingimusi luua, oleme püüdnud ära müüa niipalju ebaotstarbekaid struktuure kui võimalik. Näiteks lasteaiad, elamufondi ja muud taolist.

Meile tekitab probleeme ka näiteks see, et omaaegses NSVLis omandatud mereharidus on erialati kohati erinev Euroopa omast. See aga sunnib meil Euroopas valmistatud laevade peal tööl hoidma veidi rohkem meeskonnaliikmeid, kui peaks. Võtame kasvõi näiteks hiljuti Hollandist saabunud kaubaveolaeva «Kalana», mille meeskond on kahe inimese võrra suurem, kui vaja. Seega tuleb meil tegeleda ka ümberõppe küsimustega.

Kuigi oleme endise NSVL laevandustest üks edukamaid, kehtib meie kohta näiteks laevade ostmisel vahel selline mõiste nagu «Eesti risk».

Selleks, et seda elimineerida, on laev kõigepealt vaja registreerida Küprosel ning alles pärast seda saab ta Eesti alla üle tuua. Kui siis midagi juhtub, hakkavad kehtima Küprose seadused ning laenu andnud pank on rahul, sest ta teab, et saab laeva kätte.

Tean vaid, et meid on pandud erastamisnimekirja. Ma ei tea, millal erastamine välja kuulutatakse, oleme kuulnud, et see võib toimuda augusti esimesel poolel.

Erastamisagentuur küsis selles küsimuses ka Eesti Merelaevanduse arvamust. Meie juhatus leidis, et erastamine võiks toimuda aktsiakapitali laiendamise teel, mis annaks firmale täiendava finantssüsti.

Aktsiakapitali laiendamisega võiks erastada 70% aktsiatest.

Oluline on, et ka pärast Eesti Merelaevanduse erastamist säiliks Eesti lipp.

Samas on oluline, et pärast erastamist jätkuksid kõik praegused programmid. Näiteks 1993. aastal kinnitatud saneerimisprogramm, mida me siiani täidame.

Eesti Merelaevanduse otsest väärtust on raske hinnata, arvestada tuleb turuosa, firma vara ja muud sellist. Siin peab mingi seisukoha võtma erastamisagentuur koos rahvusvaheliste spetsialistidega.

Eesti Merelaevanduse aktsiakapital on kümme miljonit dollarit. See on summa, millest tuleb lähtuda, kuid aktsiakapital ei näita ju ettevõtte omakapitali, mis on hoopis teist järku suurus.

Minu juures on Eesti Merelaevanduse majanduslikku seisu erastamist silmas pidades uurimas käinud paljud ettevõtjad.

Enamikule on mul tulnud öelda, et «head sõbrad, pange endale jääd pähe, see mida te tahate erastada, pole mingi kullaauk». Erastamise taga peab olema tugev raha. Kui keegi mõtleb, et laenab erastamiseks 15 protsendilist raha ning hakkab erastama, siis on kogu plaan juba algstaadiumis läbi kukkunud. Siin on vaja umbes seitsme- või kaheksaprotsendilist raha.

Merendus on tegevusala, mis on seotud väga suurte kapitaalmahutustega ning riskifaktoritega, mis ei sõltu merelaevandusest endast.

Ma loodan, et Eesti Merelaevanduse erastamise ajal ei algatata ühtegi kriminaalasja ning ei toimu midagi muud äärmiselt kummalist, mida saab vaadelda erastamise kontekstis.

Jaga lugu:
Hetkel kuum