Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kalatööstuse võlakirjad ESVA võlgade katteks
1993. a detsembris pankrotistunud omaaegse Nõukogude--Soome ühisettevõtte ESVA pankrotihaldur Kalle Pedak sõnas, et ESVA-l on võlgu ühtekokku 350 mln krooni ringis. Enim ollakse võlgu ESVA ühele asutajale Valio OY-le Soomest --160 miljonit krooni. Peaaegu võrdselt, ligi 57 mln krooni on ESVA võlgu kolmele pangale. Need on Soome Postipankki ja OKO-pankki ning Saksa Ost-West Handelsbank. Viies võlausaldaja on samuti pankrotistunud RAS Ookean, kellele ESVA asutajana laienes nõudeõigus pärast ühe oma laeva müümist ESVA võlgade katteks.
Kalle Pedak ütles, et ESVA varad koosnevad 10 miljonist kroonist sularahast ja Paljassaare kalatööstuse võlakirjadest 150 miljoni krooni ulatuses. Pedak avaldas lootust, et võlakirjadele õnnestub ostja leida juba augustis-septembris. Pärast võlakirjade müüki jaotatakse saadud raha võlausaldajate vahel vastavalt sellele, kui palju ESVA kellelegi võlgu oli. Eelisnõudeõigust pole ühelgi võlausaldajal.
Ka Paljassaare kalatööstuse peadirektor Jaan Jalakas kinnitas, et kohapeal on käinud olukorraga tutvumas itaallased, norralased, sakslased ja ka kohalikud töösturid. ASi Paljassaare Kalatööstus moodustasid 1994. a detsembris Valio OY ja Ookeanile ja Sovrõbflotile kuulunud aktsiate ostu teel ESVA omanikeks saanud OKO-pankki, Postipankki ja Ost-West Handelsbank. Nii asutasid ESVA omanikud uue firma, kellele ESVA varad maha müüdi. Tänase seisuga pole aga välispangad enam huvitatud Eesti kalatööstusse investeerimisest, sest neid huvitab peamiselt kasum.
ESVA peadirektori kohalt Paljassaare kalatööstuse peadirektori kohale tulnud Jaan Jalakas põhjendas ESVA pankrotti, et algul idaturule suunatud ettevõtte äriplaan luhtus ühiskonnas toimunud muutuste tagajärjel. Kalatööstuse järsu läänepöördega algusaasta oli Jalaka sõnul edukas. Sellele järgnes paraku mõõn, mille tingis Rootsi ja Soome ühinemine ELiga.
Tänavu üritatakse taas jalule tõusta. Leitud on uued turupiirkonnad. Jaan Jalakas ütles, et praegu läheb ligi 25% kalatööstuse toodangust Leetu, viiendik Venemaale ja viiendik siseturule. Ülejäänud tarbijad on Soomes ning Ida-Euroopa riikides -- Ungaris, Tshehhis ja Slovakkias.