Võistupakkumisi peab korraldama professionaal

«Võistupakkumise õnnestumine algab detailsest töövõtuprogrammist, mis muutub hiljem lepingu osaks,» räägib Kapp. «Töövõtuprogramm on dokument, mis peab täpselt määratlema, mida, millal ja missugustel tingimustel ehitada.»

Kapi andmeil on Tartu puhastusseadmeid ehitanud kümmekond ehitusettevõtet. «Kuna siiani polnud Tartu puhastusseadmete lõplikku projektdokumentatsiooni, oleme korraldanud pakkumisi osadele, millel olid projektid,» selgitab Kapp. Tema kinnitusel on Tartu Veevärk tänu võistupakkumistele ehitanud objekte ligi kolmandiku võrra odavamalt.

Eesti ehitusettevõtjate liidu nõuniku Helje Johansoo sõnul püüavad just väljaspool Tallinna asuvad väikesed ehitusfirmad osaleda paljudel konkurssidel. «Nad osalevad igaks juhuks ja võivadki madalamat hinda pakkudes konkursi kinni lüüa,» räägib Johansoo. «Samas on nende hinnapakkumine tunduvalt vähem läbi töötatud kui suur-te ja tuntud firmade oma.»

Toomas Kapp kinnitab, et ainuüksi madalaim hind ei tohi olla konkursi korraldaja eesmärk. Ta toob välja kolm kriteeriumit, mille järgi valida ehitaja -- teha selgeks ehitatava objekti hinna tõepärasus ja sisu; uurida firma tausta ning arvestada firma kogemusi samalaadse töö tegemisel.

Võistupakkumine eeldab Kapi sõnul vähemalt 5--6 osavõtjat.

«Kolm firmat on Eesti oludes suutelised kartellikokkuleppe sõlmima, üle kümne firma puhul tekib aga otsustamisega raskusi, sest võrdseid pakkumusi on sedavõrd palju,» väidab Kapp.

Võistupakkumiste korraldamise aluseks on 1. jaanuarist kehtima hakanud riigihangete seadus. Kehtivust pole kaotanud ka seadusega osaliselt vastuolus olev võistupakkumiste eeskiri, mille valitsus võttis vastu kolm aastat tagasi.

Keskkonnaministeeriumi ehitusosakonna juhataja Aadu Kana kinnitab, et ministeeriumis valmistati ette ehitusprojekteerimise ja ehitustööde riigihanke korra määruse eelnõu. See tuli aga valitsusest tagasi, sest riigihangete seaduses pole valitsusele delegeeritud õigust kehtestada ülalmainitud määrus, viitab Kana absurdile.

Aukliku seadusandluse tõttu tekkivaid vaidlusi lahendab märtsis tööd alustanud riigihangete amet. «Meile on laekunud alla 20 kaebuse,» teatab ameti peadirektor Ülo Sarv. «Kõik nad puudutavad ehituse võistupakkumisi.»

Sarve sõnul saab riigihangete amet vaidluste lahendamisel olla vaid lepitaja. Tema andmetel on iga teine-kolmas lepituskatse lõppenud kompromissiga. Paljudel juhtudel loodab ehitaja tellijalt ka hiljem tööd saada ning seetõttu ei hakka ise kaebama.