• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kitsid eesti mehed

    Eesti piirivalvuritel ei pea enam higi otsaesisele tõusma, kui kevadine räimepüügihooaeg Liivi lahes algab. Eile nii Läti kui Eesti parlamendi poolt ratifitseeritud merepiirilepingu järgi võivad Läti kalurid juba tuleval aastal põhjapoole püüdma tulla ja sellega peaks kalasõda Liivi lahes lõppenud olema.
    Lätlased on eluaeg pidanud Liivi lahte ühiseks mereks nii eestlastele kui lätlastele. Eestlased on oma kitsiduses aga väga pahased, kui nende nina alt kala välja tõmmatakse, mis sest, et endal selleks püügivõimalused puuduvad. Seni oskan eesti kalurite pahameele tagant välja lugeda vaid seda, et ise püüda ei suuda, kuid naabritele samuti ei anna. Tuleb kuidagi kirjandusklassikast loetust tuttav ette.
    Tõsiasi on, et Läti kalalaevastik Liivi lahel on mitu korda suurem kui Eestil. Selle põhjused ulatuvad nõukogude aega, kui Läti kalatööstust hakati arendama. Naabritel on ka rohkem traallaevu, mis saaki jälitades ei saa kitsas tegevusruumis tegutseda.
    Eestlastel on seevastu rohkem kalavõrke, millega saab püüda rannikuvetest, ja kui lätlased oma saagi keset lahte välja püüavad, võivad mõne eesti mehe võrgud tühjaks jääda. See ajab Oru Pearude harja punaseks.
    Tegelikult jätkub kala Liivi lahes kõigile. Mereinstituudi andmetel on räimevarud väga heas seisus ja lahest võiks püüda kuni 27 000 tonni räime aastas, ilma et see varusid kahjustaks. Eesti kalurite aastane väljapüük moodustab sellest vaid kolmandiku (!).
    Riigikogu eilne otsus andis tõsist tunnistust soovist ka edaspidi lätlastega sõbralikult maamuna peal koos elada. Maailm ootab aga pikisilmi, et Eestil jätkuks tarmu sõlmida piirileping ka Venemaaga. Seni tundub, et eestlaste jonn ida suunas on palju tugevam kui suhetes lätlastega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Endine minister: kui me toidutootjaid ja põllumehi ei aita, tulevad pankrotid
Käimasolev energiahindade kasv paneb kodumaised põllumehed ja toidutootjad väga suure surve alla. Kui valitsus neile konkreetsete abimeetmetega võimalikult kiiresti appi ei tule, siis ähvardab nimetatud sektori ettevõtteid pankrotilaine, kirjutab endine maaeluminister, riigikogu maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm (Keskerakond).
Käimasolev energiahindade kasv paneb kodumaised põllumehed ja toidutootjad väga suure surve alla. Kui valitsus neile konkreetsete abimeetmetega võimalikult kiiresti appi ei tule, siis ähvardab nimetatud sektori ettevõtteid pankrotilaine, kirjutab endine maaeluminister, riigikogu maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm (Keskerakond).
Helsingi börsil käib valus langus
Helsingi börsi indeks on täna teinud suurima languse pärast eelmise aasta aprilli, hommikul alanud valus langus on päeva peale ainult süvenenud, vahendab Kauppalehti.
Helsingi börsi indeks on täna teinud suurima languse pärast eelmise aasta aprilli, hommikul alanud valus langus on päeva peale ainult süvenenud, vahendab Kauppalehti.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Selgusid Eesti edukaimad iduettevõtted
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.